Reformierakondlane Kristen Michal ütles, et Reformierakonna valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem alates lasteaiast peab olema eestikeelne. Tallinna esimees sellega nõus ei ole.
Tallinna on mehe sõnul aasta algusest koostöös ekspertidega arutanud võõrkeeleõppevõimaluste üle lasteaedades ja seda nii eesti kui ka venekeelsetes lasteaedades. Varajase keeleõppe aruteludes osalenud on ühisel seisukohal, et mida varem puututakse emakeele kõrval kokku võõrkeeltega, seda lihtsam on tulevikus keelte omandamine.
“Mind teeb kurvaks, et Reformierakond on oma valimiskampaania sihtmärgiks valinud meie kõige hapramad – lasteaialapsed. Ei ole vist enam kellelegi üllatuseks, et Michal soovib tekitada provokatsiooni rahvuste vahelise vastandamise pealt. See on nende külm kalkulatsioon, mida nad juba palju aastaid kasutavad, kuid ennustan, et seekordsetel valimistel sellest ei piisa,” rääkis Tallinna esimees .
Vakrale tundub, et Reformierakond ei ole informeeritud, et juba praegu õpetatakse kõigis venekeelsetes lasteaedades eesti keelt. Samuti on olemas täieliku-, osalise ja kahesuunalise keelekümblusega lasteaiarühmad, kus lapsed tegelikult ka omandavad lisaks emakeelele teise keele.
Arenguruumi on alati
“Muidugi jääb alati ruumi, kuhu areneda – just seetõttu kutsusid märtsi alguses kokku spetsialistide ümarlaua, et arutada varajase keeleõppe sisseviimist lasteaedades. Kui Reformierakond oleks tõepoolest tahtnud sisulises diskussioonis osaleda, oleks nad ümarlauale saatnud oma esindaja – meie poolt vastav kutse oli edastatud,” ütles Vakra.
Kristen Michali avaldus ei too Vakra sõnul muud kui tekitab venekeelsete inimeste seas assotsiatsioone, nagu oleks eesti keele õpe venekeelsete laste jaoks riigipoolne karistus, mitte aga võimalus ennast arendada ja täiendada. “Pealesunnitud keeleõpet ei soovi meist ju keegi ja sellest ei võidaks mitte keegi,” ütleb mees.
Järjest rohkem ja rohkem saadakse Vakra hinnagul Eestis aru, et sunniga tehtud intergratsiooniprojektid ei vii meid mitte kuhugi. “Selleks, et meie ühiskonnast kaoks keele-teemaline eristamine, ei ole vaja inimesi sundida, vaid vastupidi – anda neile rohkem valikuvõimalusi. Venekeelsetele peredele peab jääma võimalus valida, kas minna kohe eestikeelsesse lasteaeda, otsustada keelekümblusrühma kasuks või minna venekeelsesse lasteaeda,” lisas Vakra.