Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaidi kuid kestnud võitlus õiguse eest tutvuda 40 miljoni euro suuruse Porto Franco laenulepinguga kandis vilja – õiguskantsler kinnitusel ei tohi valitsus keelduda andmast riigikogule liikmele dokumenti, mis puudutab riigi raha kasutamist.

Pärast seda, kui valitsus otsustas suvel anda Tallinna kesklinnas ärikinnisvaraga tegelevale Porto Francole soodustingimustel laenu, pöördus Kaljulaid peaminister Jüri Ratase poole sooviga näha laenulepingu projekti või selle põhitingimusi. Ratas teatas 18. augustil, et valitsusse jõudnud materjalid on kaitstud ärisaladusega ja keeldus nende edastamisest.

Raimond Kaljulaid sellise vastusega ei leppinud ja pöördus õiguskantsler Ülle Madise poole. „Porto Franco laenutehing on tekitanud väga palju küsimusi ja kahtlusi. Lisaks ei puuduta ta mitte kuidagi riigi julgeolekut, mille puhul saaks rääkida andmete riigisaladusega kaitsmisest. Maksumaksja raha eest antava laenu tingimused ja selle laenuga seotud asjaolud ei tohi olla saladuskatte all, seda enam, et laenu saajal on perekondlikud sidemed Keskerakonna suurrahastajaga,“ põhjendas Kaljulaid.

30. novembril saatis Ülle Madise riigikogu põhiseaduskomisjonile kirja, millest selgus, et valitsusjuhil ei olnud õigus keelduda. „Riigikogu liikmel tuleb võimaldada riigieelarvest rahastatava suure laenuga seotud materjalidega tutvuda, teisiti ei oleks parlamentaarne kontroll mõeldav. Mõistagi peaks ka Riigikogu liige hoiduma ärisaladuse avaldamisest,“ märkis õiguskantsler. Ka teistele teabenõudega küsijatele tuleb avaliku võimu valduses olev dokument välja anda, ent üldjuhul peaks olema võimalik selles ärisaladus selles kinni katta.

Sel nädalal saatis Kaljulaid Jüri Ratasele uue kirja palvega edastada talle kõik Porto Franco rahastamise otsusega seotud dokumendid.

Oma kirjas põhiseaduskomisjonile tõi õiguskantsler välja ka selle, et seadusi tuleks parandada. Nimelt ei reguleeri riigikogu kodu- ja töökorra seadus saadikule teabe andmise tingimusi ja korda juhul, kui riigikogu liikme küsitud materjal sisaldab isikuandmeid või ärisaladust. „Palun kaaluda, kas teiste isikute põhiõiguste kaitseks pandud juurdepääsupiiranguga teabe kaitse ja riigikogu liikme õiguste vahel on kehtivas õiguses leitud kohane tasakaal või on vaja teistsugust lahendust, mis samas tagaks piisaval määral riigikogu opositsiooni õiguse saada teavet,“ kirjutas Madise.