Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul on Eesti kaitseväe võimalik kasutamine Ukrainas ülimalt tõsine küsimus, mistõttu on väga kahetsusväärne, et selle ümber on puhkenud segadus, kus presidendi julgeolekunõunik ja kaitseminister räägivad erinevat juttu.

„Tegu on selge fopaaga strateegilise kommunikatsiooni vallas, mida tulnuks vältida ja mis tuleb nüüd põhiseaduslike institutsioonide koostöö ära lahendada. On ülioluline, et valitsus, presidendi kantselei ja riigikogu teeksid riigikaitse- ja julgeolekuküsimustes tihedat koostööd. See on kõigi osapoolte kohustus. Riigikogus pole kaitseväe Ukrainas kasutamist arutatud mitte ühelgi tasandil – ei täiskogus ega ka riigikaitsekomisjonis. Pole ka teada, et valitsus oleks seda küsimust arutanud,“ märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kaljulaid.

Ta osutas ka sellele, et valitsus ei saa langetada kaitseväe üksuste Ukrainasse saatmise otsust – vastavalt põhiseadusele on sellise otsuse tegemine Riigikogu pädevuses.

„Kui Eesti valitsusel peaks tulevikus olema oleks tõesti plaanis teha riigikogule ettepanek kaitseväe Ukrainasse saatmiseks, siis on Eesti rahval täielik õigus eeldada ja oodata, et ta kuuleb seda otse valitsuselt ja mitte ühe põhiseadusliku institutsiooni töötajalt välismeedia vahendusel. See on parlamentaarse õigusriigi puhul iseenesestmõistetav,“ märkis Kaljulaid.

Täna on tema sõnul prioriteediks Ukrainale sõjalise abi andmine. „Liitlastel on praegu suuri raskusi Ukraina armeele relvade ja laskemoona andmisega – see terav probleem nõuab kiiremas korras lahendust. Eesti kaitseministeeriumi hinnangul on Ukraina võimeline sõda võitma, kuid see eeldab kõigi Ukraina liitlaste senisest suuremat panust ja lääne kaitsetööstuse jõulist arendamist. Iga riik peaks vähemalt 0,25 protsenti oma SKPst suunama Ukraina võidu hüvanguks. Vägede viimine Ukrainasse ei ole pikemas perspektiivis välistatud, kuid täna seda ei arutata, sest ka Ukraina pole seda küsinud,” selgitas Kaljulaid.