Sotsiaaldemokraatide nimel täna riigikogus peetud välispoliitilisel debatil kõne pidanud Raimond Kaljulaid ütles, et Eestil peab olema julgust enda seisukohti kaitsta ka siis kui need ei ole Washingtonis või Berliinis parasjagu populaarsed. Ta tõi eeskujuks Põhjamaad, kes läksid 1990ndatel aastatel Balti riikide iseseisvuspüüdlusi toetades vastuollu Washingtonis ja paljudes teistes pealinnades aetava poliitikaga.  

„Põhjamaade liidrid läksid Eestit ja teisi Balti riike toetades vastuollu selle poliitikaga, mida aeti Berliinis ja Pariisis. Aga nad läksid ka otseselt vastuollu selle poliitikaga, mida aeti sel ajal Washingtonis. Põhjamaad julgesid seda teha, julgesid meid kaitsta,” tõdes Kaljulaid.  

Kaljulaidi sõnul ütlevad lääneriikide liidrid, et Ukrainas peab tulema õiglane rahu. “Ukraina on väga selgelt öelnud, mis on õiglane rahu – okupeeritud alade vabastamine, tekitatud kahju hüvitamine, sõjakurjategijate vastutusele võtmine ja Ukrainale tugevaimad võimalikud julgeolekugarantiid NATO liikmelisuse näol. Tegelikult räägitakse sellest, et peab leppima, et okupeeritud alad jäävad Venemaa kontrolli alla,“ rääkis ta.  

Kaljulaid pidas eriti valeks nõudmisi, et Ukraina peab hakkama tagantjärele maksma saadud relvaabi eest. “Vähe sellest, et Venemaalt ei nõuta Ukrainale tekitatud kahju hüvitamist. Hetkel nõutakse hoopis Ukrainalt oma väärismetallide või muul viisil kompensatsiooni maksmist. Agressiooni ohver peab tasuma! Kui sellist kokkulepet pakutakse, siis Eestil peab olema julgust välja öelda, et see ei ole õiglane rahu,” lisas Kaljulaid. 

Oma kõnes osutas ta ka sellele, et Euroopas leiab osa poliitikakujundajaid, et uue USA presidendi ees peab lipitsema. „Seda tüüpi poliitikutele nagu Donald Trump võib-olla ei meeldi alati inimesed, kes neile vastu vaidlevad, aga kõige vähem lugupidamist on neil pugejate ja lipitsejate vastu. Ja Eesti ei peaks kindlasti nende nõrgukeste riikide sekka minema,“ lausus Kaljulaid.