Peaminister Kaja Kallas kinnitas eile õhtul Riigikogus sotsiaaldemokraatide Raimond Kaljulaidi, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Eduard Odinetsi arupärimisele vastates, et Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse soov on üleminek eestikeelsele õppele hiljemalt aastal 2035.

Arupärimine oli ajendatud sellest, et valitsuse osapooled tõlgivad koalitsioonilepe väga erinevalt ning edastavad ühiskonnale täiesti erinevaid sõnumeid venekeelse hariduse tuleviku kohta. Näiteks Kaja Kallas on korduvalt väitnud, et peab oma valitsuse kõige olulisemaks prioriteediks üleminekut eestikeelsele haridusele. Reformierakonda kuuluv haridusminister Liina Kersna kinnitas Riigikogule, et eestikeelsele haridusele üleminekuks ettevalmistused käivad ning et ministeerium koostab tegevuskava, milles on konkreetsed kuupäevad.

Samal ajal on mitmed juhtivad Keskerakonna poliitikud – nii Riigikogu liikmed kui ka näiteks Tallinna linnavalitsuse haridusvaldkonna abilinnapea korduvalt ja korduvalt kinnitanud, et midagi sellist ei ole kokku lepitud ja seda ei tule. Riigihalduse minister Jaak Aab, kes juhtis Keskerakonna delegatsiooni koalitsioonikõnelustel, väitis, et venekeelsed koolid jäävad Eestis alles ja et tegelikult räägib koalitsioonileppe mitte eestikeelsele haridusele üleminekust, vaid eesti keele õppemahu suurendamisest venekeelsetes koolides.

Arupärijate esindajana sõna võtnud Raimond Kaljulaid mainis, et algusest peale oli selge, et koalitsiooni loomisel lepiti kokku eestikeelsele haridusele üleminekus. See tähendab seda, et pisut üle 10 aasta pärast venekeelset haridust Eestis enam ei anta.

„Mis need keskerakondlased nüüd siis teevad? Hakkavad järgmisena väitma, et ka peaminister ei saa aru, milles koalitsioonikõnelustel kokku lepiti? See ei ole ju täiskasvanute inimeste jutt!“ ütles Raimond Kaljulaid.

Tema sõnul, haridusvaldkonnas peab olema selgus. „On lubamatu, et kümnetele tuhandetele lastele, nende vanematele ning sadadele ja sadadele õpetajatele aetakse tuima näoga puru silma,“ rõhutas Kaljulaid.

Arupärimise küsimusele, kas tegevusprogrammis sätestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne koostada eestikeelse hariduse tegevuskava võib pidada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks valitsuse poolt, vastas Kaja Kallas lühidalt: „jah, hiljemalt 2035“.

Kallas lubas, et venekeelsed koolid ei panda kinni üleöö. „Ei panda. Tegelikult see juhtubki järk-järguliselt, rahulikult, alustades lasteaedadest ja selliselt, et kogukondadele ei tehtaks selle käigus haiget, et kõik oleks n-ö pardal ja saaksid aru, et see tegelikult aitab, nagu see tegevuskava ütleb, inimestel võrdselt osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel“, selgitas peaminister.

Samas jäi valitsuse juht vastuse võlgu küsimusele, kas valitsus plaanib muuta Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, et õppekeelt põhikoolis linna- või vallavolikogu enam muuta ei saaks.