Ohtlik olukord, mis kujunes eile Põhja-Tallinnnas Linnahalli katusel, väärib muidugi erapooletut uurimist. Kes, millal ja miks langetas otsuseid, mis panid inimeste elud ohtu? Nendele küsimustele tuleb kindlasti vastused leida, kirjutab sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid Eesti Päevalehes.

Sel korral läks õnnelikult, aga meenutagem neid kordi, kui hoonete varingud on nõudnud inimelusid. Lätis varises kaheksa aastat tagasi kokku Maxima toidupoe katus, inimesed said surma. Üheksakümnendate aastate keskpaigas kukkus sisse Tallinnas Marja poe katus, viis inimest hukkus kohapeal, kolm sai vigastada – neist üks suri hiljem haiglas. Vaadates seda kui palju inimesi oli eile öösel Linnahalli katusel – õnnetus oleks võinud lõppeda kordades ja kordades hullemate tagajärgedega. Veri tardub, kui mõtlen sellele, milline oht seal inimesi ähvardas. Kusjuures on ju teada, et eriti jäähalli osa hoonest on kõige enam amortiseerunud.

Linnahalli katusel toimunud sündmuse korraldamiseks pidi andma loa Linnahalli haldav linnale kuulub aktsiaselts. Nagu kõigi Tallinna äriühingute, on ka Linnahalli haldava aktsiaseltsi juhtimine, 100% linnas võimul oleva partei ning antud juhul ka linnapea Kõlvarti isikliku kontrolli all.

Linnahalli nõukogu juhib Keskerakonda kuuluv abilinnapea ning sellesse on soe koht korraldatud linna bussiettevõtte juhi kohalt korruptsiooniskandaali tõttu vabastatud keskerakondlasest volikogu liikmele Enno Tammele ja veel ühele keskerakondlasele.

Nõukogusse on suunatud ka Kõlvartile erakordselt lähedane linna kommunikatsiooniteenistuse töötaja Kristiina Rossman. Kristiina Rossman toodi Kõlvarti linnapeaks saades linna palgale PBK-ga seotud meediaettevõttest, kus ta oli üks võtmefiguure. Selle kanaliga on Tallinn hetkel kaitsepolitsei sekkumise järgselt koostöö lõpetanud, aga mitte kanaliga seotud inimestega..

Linnahalli juht on Keskerakonda kuuluv Anu Liinsoo.

Jah, selline on meile kõigile, maksumaksjatele kuuluva äriühingu juhtimine ja ükski koer ei haugu. Prokuratuur, ERJK ja teised nokivad nina ja ei tee absoluutselt mitte midagi.

Riigi äriühingute nõukogude liikmeid nimetab erapooletu komisjon. Kui Taavi Aas palus endisel prokuröril Normal Aasal analüüsida, kuidas linn saaks paremini võidelda korruptsiooniga, oli see üks korruptsioonivastase strateegia soovitusi just nimel lüüa nõukogudes kord majja. Aga seda pole muidugi ellu viidud.

Kõik linna sihtasutused ja nõukogud on lihtsalt Jüri Ratase juhitud Keskerakonna parteikontori pikendus – ameteid jagatakse Keskerakonna büroost Narva maanteel ja vastavalt sellele, mis on erakonna huvides.

Kui Ratas omal ajal teatas, et kavatseb Keskerakonnast korruptsiooni välja juurida, siis oli tal selleks kohe ka võimalus. Tallinnas oleks saanud korra majja lüüa kohe. Ent seda ta ei teinud. Kõik klandorfid ja boroditšid ja muud tegelased on kenasti oma ametites edasi ja viimasel Keskerakonna volikogul
teatas Ratas enesekindlalt, et nende võimult eemaldamine “Ei lähe läbi!”. No eks me vaatame seda asja 17. oktoobri õhtul.

Tegelik põhjus, miks Linnahalli juures oleks eile öösel toimunud tragöödia, on see, et Linnahalli pole suudetud mitmekümne aasta jooksul Keskerakonna juhtimisel korda teha.

Savisaare ajal räägiti müstilistest Ameerika investoritest, kes kohe tulevad ja Linnahalli korda teevad. 2016, kui Ratasest sai peaminister, lepiti kokku, et riik ja linn rahastavad ühiselt Linnahalli korda tegemist. Miks see ei õnnestunud? Mulle on asjaga kursis olevad riigiametnikud vihjanud, et riigil ei olnud väga suurt huvi panna kümneid miljoneid Eesti maksumaksja raha ettevõttesse, mille juhtimise ja haldamise suhtes ei saa olla mingit usaldust.

Kõlvart teatas pidulikult, et on Tallinkiga kokku leppinud ja Linnahall tehakse korda. Siis see diil vaikselt rauges ja nüüd pole jälle mingit selgust, kes, kuidas ja millal. Nagu ka Tallinna Haiglaga. Nagu ka peatänavaga. Nagu ka rattastrateegia ellu viimisega. Nagu ka kümnete muude asjadega, mis on linnas tegemata või tehtud halvasti. Küll aga voolab linnaeelarvest raha ojadena abilinnapeade juhitud spordiühingutesse ja sealt edasi Keskerakonna kampaaniategijatega seotud äriühingute kontodele. Ja ka selles osas ei ole Eesti riik mingit muutust
saavutanud.

Linnahall õnneks ei kukkunud kokku, olgu taevas tänatud. Aga selle ohtliku olukorra tekkimiseni viinud Keskerakonna ainuvõim sel sügisel kokku varisemisest ei pääse.

Raimond Kaljulaid: lagunev Linnahall on Keskerakonna ainuvõimu sümbol