Kaitsekulutused kindlasti suurenevad, majandusele tuleb anda hoogu. Pole mõtet eitada, et Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond peavad koalitsioonikõnelusi väga keerulisel ajal, aga seda enam tuleb keskenduda võimalustele, mitte takistustele.
Kõige enam tuleb uuel valitsusel muidugi arvestada vältimatu ja edasilükkamatu vajadusega tugevdada Eesti riigikaitset. Kaitsekulutuste uues sihttasemes vähemalt 3% SKP-st lepiti koalitsioonikõnelustel reedel kokku. See on paigas, selles osas on ühemõtteline konsensus. Kaitsekulutused jätkavad kasvu.
Samuti tagatakse elanikkonnakaitse valdkonnale püsirahastus, suurendatakse Kaitseliidu instruktorite arvu ning taotletakse ka NATO tasemel kaitsekulutuste eesmärgi osas ambitsiooni tõstmist. Eesti nägemuses peavad kõik NATO riigid kulutama tulevikus kaitsekulutustele vähemalt 2.5% SKT-st, senise 2% asemel.
Ka sisejulgeolek on oluline
Kui koalitsioonileppe osas kokku lepitakse, siis saavad just need julgeolekupoliitilised kokkulepped olema uue valitsuse koostöö nurgakiviks. Ma rõhutaksin eraldi, et Eesti peab seisma jõulise kaitsepoliitika eest kodus aga ka rahvusvaheliselt.
Euroopa riigid on kahetsusväärselt vähe panustanud oma julgeoleku tagamisse. Ühe hiljutise hinnangu kohaselt lõppeks Euroopas suure sõja korral Euroopa riikide laskemoon õige kiiresti. Selline olukord on lubamatu. Venemaa oht ei kao mitte kuhugi ja terroristidega ei saa läbi rääkida ega kokku leppida.
Mõistagi jätkab Eesti Ukraina toetamist: sõjaliselt, majanduslikult, poliitiliselt.
Samal ajal ei saa eitada, et peame arvestama veel mitme küsimusega, mis ei tee läbirääkijate tööd lihtsamaks.
Riigi julgeoleku tagamiseks ei piisa vaid sõjalisest julgeolekust. Eesti peab esiteks arvestama ka muude riskidega, olgu selleks siis islamistliku terrorismi oht või kodumaine äärmuslus. Me ei saa pead liiva alla peita ka rändest tingitud väljakutsete eest.
Sisejulgeoleku valdkonnas on väga keeruline küsimus seotud politseiametnike puudusega. Päästjad said sel aastal arvestatava palgatõusu, kuid ka päästevaldkonnas on arvestatavaid väljakutseid.
Samuti on päevselge, et peame vähendama majanduslikku ja piirkondlikku ebavõrdsust, suurendama ühiskonna sidusust ja igas mõttes tugevdama oma riiki. Riigi kestmise seisukohast on ülioluline ka hea haridus ning tervishoiuteenuste kättesaadavus.
Paraneb inimeste elujärg, paraneb ka panus riigikaitsesse
Viimasel nädalal sai palju tähelepanu ka rahandusministri seisukoht, et Eesti peab hakkama kulutusi kärpima, et liikuda eelarvetasakaalu suunas. Riik peab loomulikult ajama vastutustundlikku rahanduspoliitikat. Mingeid kokkuleppeid ei riigi tulude ega ka kulude osas veel ei ole ning neist on seetõttu vara rääkida.
Mina aga paneksin kõigile kolmele valitsust moodustavale erakonnale südamele, et fiskaalpoliitika kõrval ei tohi unustada ettevõtluspoliitikat. Ettevõtete ja ka ühiskonna ootus on, et uus valitsus suudaks tagada hea ning investeeringuid soosiva ettevõtluskeskkonna. Vaja on avada meie ettevõtjatele veel enam võimalusi välisturgudel. Näiteks käsitlesime kõnelustel ka kodumaise kaitsetööstuse arengu kiirendamist.
Peab silmas pidama, et viimased aastad on olnud ettevõtetele väga keerulised. Koroonakriis paiskas pea peale paljude valdkondade äri. Sellele järgnes energiakriis, Ukraina sõda ja väga kiiresti kasvanud sisendhinnad. Eesti inimeste reaalsissetulekud on langenud 2017. aasta tasemele ning eksportivate ettevõtete olukord on keeruline.
Kui majandus kasvab, siis paraneb inimeste elujärg ning meil on ka rohkem raha, mida panustada riigikaitsesse. Me ei saa jääda elama pidevas kriisiolukorras, me peame liikuma edasi uue majanduskasvu suunas. Just visioon selles osas, kuidas selleni jõuda, võiks olla uue loodava valitsuse teine tugev nurgakivi. Olen kindel, et nii see saabki olema.
Artikkel ilmus 13. märtsil 2023 Eesti Päevalehes.