Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütles eile riigikogus peetud julgeolekudebatil, et nn jõukohase riigikaitse aeg on läbi ja edaspidi tuleb riigikaitsele kulutada nii palju kui on Eesti tegelikud vajadused.
„Leo Kunnas on nimetanud jõukohaseks riigikaitseks sellist riigikaitset, mille puhul tehakse nii palju, kui meil taskupõhjas raha on ja proovitakse kuidagi läbi ajada. Näeme, et on neid, kes ikka veel ei saa aru, et see aeg on läbi,“ rääkis Kaljulaid julgeolelumaksu seaduse esimesel lugemisel. „Kui me ka täna lähtuksime jõukohasuse kriteeriumist ja mitte sellest, mida on tegelikult vaja, siis oleks see Eesti jaoks eksistentsiaalne küsimus – sel juhul võime me oma riigist ilma jääda. Ja mis tõsiseltvõetavusest me räägime kui läheksime tulevikus ka NATOs kauplema allahindlust endi poolt nõutud ja heaks kiidetud kaitseplaanide ellu viimisel,”lisas Kaljulaid.
Tema kinnitusel läheb iga julgeolekumaksu sent julgeolekusse. „Eesti kaitsekulud olid 2022. aastal 778 miljonit eurot, 2025. aasta eelarves on neid planeeritud ligi 1,4 miljardi euro eest ja 2028. aastaks jõuavad nad ümardatult 1,7 miljardi piirini. 2022. aastal olid kaitsekulud 2,1 protsenti SKP-st, nüüd oleme 3,4 protsendi juures. Lisaks veel pikaajalised otsused, mis puudutavad moonaoste 1,6 miljardi ulatuses,“ kirjeldas Kaljulaid.
Eesti julgeolekut teenivad tema sõnul ka üliolulised kulutused laiapindsele riigikaitsele. Näiteks uuendab Politsei‑ ja Piirivalveamet oma relvastust, saades muu hulgas ka raskerelvad, millega on võimalik tõhusamalt tõrjuda ida suunalt tulevaid võimalikke ründeid. Ainuüksi selle meetme hind 26 miljonit eurot. „Veel moodustatakse tuhandest inimesest kriisireserv ning ligi 16 miljonit eurot kulub droonikaitsele. Laiapindne riigikaitse hõlmab ka haiglate traumavarusid juhuks, kui mõni vaenlase rünnak peaks läbi minema, et me suudaks osutada kannatanutele arstiabi ja päästa elusid,” selgitas Kaljulaid.