Sotsiaaldemokraadist riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi hinnangul oli tervikuna Euroopa Liidu vastus Venemaa agressioonile Ukrainas kaugel eduloost, mille üle uhke olla.

„Küll on Euroopa Liit suutnud mõningal määral tegeleda vigade parandusega ja langetanud julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas mitmeid tervitatavaid otsuseid. Edasi tuleb teha tõsiseid pingutusi, et tagada Euroopa julgeolek ning majanduse konkurentsivõime,“ ütles Kaljulaid riigikogus peetud Euroopa Liidu poliitika arutelul.

Kaljulaid meenutas oma sõnavõtus, et Venemaa agressioon Ukraina vastu sai alguse juba 2014. aastal, mil Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ning Venemaa osalusel algas sõda Ida-Ukrainas.

“Mida tegi Euroopa? Venemaa heidutamiseks kehtestati sanktsioonid. Kui hästi see heidutus toimis? Seda tuleb nüüd küsida Butša, Irpini ja Hersoni elanikelt. Euroopa hoopis suurendas sõltuvust Venemaa gaasist ja Nord Stream 2 ehitusega mindi ikka edasi. President Trumpil oli tegelikult ju õigus, kui ta juhtis reljeefsel viisil tähelepanu absurdsele olukorrale – eurooplased küsivad ameeriklastelt kaitset Venemaa eest, kuid ei näe mingit vastuolu selles, et nad samal ajal panustavad arvestataval määral Venemaa relvajõudude rahastamisse,” ütles Kaljulaid.

Tema sõnul ei ole Euroopa viimaste aastakümnete jooksul suutnud majanduslikult sammu pidada Ameerika Ühendriikide ja Aasiaga. “Inimeste, kaupade, kapitali ja andmete vaba liikumise osas on veel palju tööd teha. Maailma juhtivad tehnoloogiaettevõtted üldjuhul ei ole Euroopa päritolu,“ rääkis Kaljulaid. „Euroopa Liit on eelkõige majandusliit. Euroopa peab palju rohkem pingutama, et tagada nii Euroopa julgeolek kui ka majanduse konkurentsivõime. Sellest sõltub meie inimeste toimetulek ja sotsiaalkaitse tulevikukindlus.”

Kriitiline oli ta ka riigikogu töö osas, mis puudutab Euroopa Liidu õigust. “Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni endise aseesimehe ja praeguse liikmena pean paraku tõdema, et järelevalve Euroopa Liidu õiguse üle saab olla parem. Nägime kurja vaeva, et “Eesmärk 55” kliimameetmete pakett ei piirduks pelgalt formaalse kinnitamisega. Pean aga tõdema, et riigikogul ei olnud otsuse tegemise hetkel väga head ülevaadet sellest, kuidas see erakordselt mahukas muutuste paket mõjutab Eesti majandust,“ nentis Kaljulaid.