Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid kutsus täna riigikogus peetud kõnes tõsiselt arutama selle üle, et Eesti välispoliitika üheks keskseks eesmärgiks võiks olla Euroopa sõjaline strateegiline autonoomia, mis täiendaks NATO kollektiivkaitset.

Kaljulaidi sõnul aitaks Euroopa oluliselt suurem panustamine Euroopa suveräänsesse kaitsevõimesse vähendada ebaõiglasest koormajagamisest tulenevaid pingeid Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhetes. Strateegiline autonoomia on Euroopale tervikuna ka jõukohane, arvestades, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina kõrval on tegu maailma suuruselt kolmanda majandusega, lisas ta. „Kardetavasti tuleb meil tõdeda, et sedavõrd ebamõistlikult suures osas Ameerika Ühendriikide panusele ehitatud Euroopa julgeolekuarhitektuur ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Vaja on tulevikukindlamat lahendust,“ ütles Kaljulaid parlamendis peetud välispoliitika debatil.

Ta meenutas, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus 2017. aastal looma Euroopa strateegilist autonoomiat, mis täiendaks NATO-t. „Tema toonane tõdemus “Euroopa on liiga nõrk, Euroopa on liiga aeglane,” on paraku leidnud kinnitust ka Ukrainale miljoni mürsu tarnimise eesmärgi läbi kukkumises,“ ütles Kaljulaid. “Ehk on aeg tõsiselt arutada, kas Euroopa strateegilise autonoomia taotlus ei peaks olema ka Eesti välispoliitika üks keskseid eesmärke.“

Tema hinnangul on Euroopa sõjaline strateegiline autonoomia realistlik eesmärk. „Euroopa Liit tervikuna on maailma kolmas majandus. Kui suudaksime Euroopa kaitsesse panustada samal määral kui paljud Euroopa riigid tegid seda külma sõja ajal, siis oleksid Euroopa kaitsekulutused tervikuna võrreldavad USA ja Hiina sõjaliste kulutustega. Seda taset ei suudaks Venemaa päris kindlasti ettenähtavas tulevikus saavutada. Strateegiline autonoomia on vajalik ja ka saavutatav,“ lausus riigikaitsekomisjoni kuuluv Kaljulaid.