Nova Kahhovka tammi õhku laskmine Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt on kohutav sõjakuritegu.

Rahvusvaheline kogukond peab väga tõsiselt mõtlema selle üle, kuidas on nii, et Venemaa tunneb jätkuvalt, et võib Ukrainas teha karistamatult mida iganes. Eestis peame endalt küsima, kas oleme omalt poolt teinud kõik, et kindlustada Eesti julgeolek.

Seisame silmitsi vastasega, kes ei tunnista inimlikke või õiguslikke piire või väärtuseid. Nova Kahhovka tammi õhkamise valguses peame taaskord tuletama endale meelde, et endiselt on lahendamata Eesti elanikkonnakaitse valdkonna püsirahastuse küsimus.

Viimastel andmetel on Ukrainas üleujutustest puudutatud suurusjärgus 600 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist. See on tohutu maa-ala.

Võrdluseks – see on neli Tallinna linna. See on sama, kui meil oleks üle poole Hiiumaast vee all. Igaüks võib võtta Eesti kaardi ja mõelda, mida see tähendaks inimestele, ettevõtetele, loodusele.

Väga suur probleem Nova Kahhovka tammi piirkonnas on puhta joogivee kättesaadavus. Veemassid uhuvad endaga kaasa põllumajanduses kasutatavad väetised, keemia, kütused. Kaevud muutuvad pikaks ajaks kasutuskõlbmatuks, reovesi seguneb joogiveega. Hukkuvad ja upuvad kariloomad. Kahjustada saab kriitiline taristu – vee all on alajaamad, sõidukid jne.

Ukrainas uhub vesi kaasa ka miine, mis ohustavad elanikke ja päästjaid. Venemaa hoiab muidugi tule all alasid, kus toimuvad päästetööd. Neile pole mitte miski püha. Neid ei huvita inimkaotused ja kannatused.

Seda vaadates peame endalt küsima, mis saab siis, kui sama ulatuslik katastroof toimuks Eestis? Olgu siis sõjalise tegevuse tõttu või loodusjõudude või mingil muul põhjusel. Kas me oleme valmis toime tulema? Peame endale tunnistama, et ei ole.

Elanikkonnakaitse püsirahastusest rääkisid mitmed erakonnad enne valimisi. Pärast valimisi koalitsioonikõneluste algetapis püüti seda küsimust lahendada, kuid paraku on riigi rahaline seis praegu sedavõrd keeruline, et elanikkonnakaitse püsirahastuses valitsuse moodustamise ajal kokku leppida ei õnnestunudki. Kuid vajadus ei ole kuhugi kadunud ja ei kao kunagi.

Me peame olema valmis oma inimesi päästma, aitama ja evakueerima. Ilma selleta on ka sõjalise riigikaitse pool nõrgem.

Mehed ja naised rindel peavad teadma, et tagalas on tagatud kord ja inimeste turvalisus nii palju, kui see on võimalik. Seega tuleb varem või hiljem elanikkonnakaitse murele lahendus leida. Teist võimalust meil lihtsalt ei ole. Vajalikud otsused ei saa jääda poliitikute arguse taha.

Raimond Kaljulaid: Eesti ei ole Nova Kahhovka tammi õhkamise mõõtu katastroofiks valmis