Riigikogu koolitoidu toetusrühma liikmed arutasid koos Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Tervise Arengu Instituudi, Toitumisnõustajate Ühenduse, põllumeeste ja  suurimate toitlustusettevõtete esindajatega koolitoidu  „päästmise plaani.“ Toompeal peetud ühisarutelu lõppes tõdemusega, et rahastamise otsustava parandamise kõrval vajab killustunud koolitoidu süsteem ka korrastamist.

„Meie ühine suur eesmärk on, et lapsed sööksid koolis jätkuvalt maitsvat ja tervislikku, soovitavalt kohalikku päritolu toitu. See on aga nii omavalitsustele kui toitlustusettevõtetele erakordselt raske väljakutse olukorras, kus riiklik koolilõuna toetus püsib 2018. aastast ühel eurol, kuid kõik muud hinnad on mühinal kerkinud. Lisaraha kõrval vajab muutmist kogu koolitoidu korraldus, mis on praegu harali mitme ministeeriumi vahel, ning ka hangete poolt,“ ütles koolitoidu toetusrühma esimees Ivari Padar.

Riigikogu maaelukomisjoni ja koolitoidu toetusrühma liikme Reili Ranna sõnul leiti kohtumisel, et koolitoidu valdkonnal peab olema riigi tasandil kindel koordineerija. „Meie arutelust osa võtnud tervise- ja tööminister Peep Peterson oli valmis koordineerivat rolli kandma. Alternatiiviks võiks olla ka haridusminister,“ ütles Rand. „Laiemat ühiskondlikku kokkulepet vajab ka see, millisena me koolitoitu näeme: kas eelistada kohalikku või mahedat toorainet ja millised peavad olema toidu tervislikkuse ja mitmekülgsuse kriteeriumid.“

Viimase osas jõudsime tõdemuseni, et sotsiaalministeeriumis uuendamisel olevad riiklikud nõuded koolitoidule vajavad kiiremas korras kokkulepet ja kehtestamist, lisas Rand. Tema kinnitusel on oluline tegeleda ka lasteaedade toitlustamise ülevaatamisega.

Riigikogu koolitoidu toetusrühma korraldatud arutelust võtsid osa mahetootja Margus Timmo, Jan Trei Eesti Linnade ja Valdade Liidust, Haidi Kanamäe Tervise Arengu Instituudist, toitumisnõustajad Küllike Põldma ja Triin Muise, Helin Vaher ja Aaro Lode firmast Baltic Restaurants ning Indrek Liiv ja  Anella Stimmer firmast Baltic Restaurants ja P. Dussmann.