Koalitsioonilepet tuleb vaadata tervikuna: tulu- ja julgeolekumaksu tõusu korvab keskklassile maksuküüru kaotamine, madalapalgalised aga jäävad arvestatavalt plussi tänu miinimumpalga tõusule, kirjutab Priit Lomp.
Kes võidab ja kaotab tulumaksumuudatuste tõttu? Arvutused näitavad, et keskerakondlase Manuela Pihlapi väited valitsuse suunas ei pea paika: kavandatavad sammud koosmõjus hoopis säästavad väikese palga saajate ja keskklassi rahakotti. Riigieelarvesse hakkavad aga rohkem panustama kõige jõukamad, kasumlikud ettevõtted ja pangad.
Alustame arvudest. Kui palju muutub 2025. ja 2026. aastal jõustuvate tulu- ja julgeolekumaksu muudatuste järel palgasaaja netopalk tegelikult, kui tema brutopalk jääb samaks?
Meenutuseks: 2025. aastal on tulekul tulumaksu kaheprotsendiline tõus, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurolt 700 euroni kuus ja 2026. aastal selle laiendamine kõigile palgasaajatele ning kaheprotsendilise julgeolekumaksu kehtestamine kõigile tuludele.
Tuleb ära mainida, et arvutuste tegemisel on võetud eelduseks, et palgasaaja on liitunud teise pensionisambaga ja maksab sinna kaks protsenti oma palgast. Paraku tuleb meenutada Keskerakonna heakskiidul nende, Isamaa ja EKRE koalitsiooni ajal toime pandud teise pensionisamba rüüstamist, mis oli sotsiaaldemokraatidele vastuvõetamatu. Tulemuseks oli ja on väiksemad pensionid tulevikus, ajutiselt lisarahaga ülekuumendatud majandus ning fondide väiksem likviidsus, mis takistab nüüd pikaajalisi investeeringutooteid ja majanduse tõusule pööramist. Halbadel otsustel on pikk mõju.
Aga tagasi maksumuudatuste reaalse mõju juurde. Selgub, et võrreldes 2024. aastaga 2026. aasta jaanuaris hoopis tõuseb nende palgasaajate netosissetulek, kes teenivad vahemikus 1369 kuni 4415 eurot kuus. Suuremad kasusaajad pole ülijõukad, vaid 2100 euro teenijad. Kusjuures 2026. aastaks ületab Eesti Panga prognoosi kohaselt keskmine palk 2100 euro piiri, seega toob maksuküüru kaotamine kasu alla keskmise palga teenijatele.
Rohkem hakkavad makse maksma 2025. ja 2026. aasta maksumuudatuste koosmõjul need, kes teenivad kuus 4416 eurot või rohkem. Sisuliselt tähendab see, et tulumaksumuudatuste mõju on kergelt progressiivne: suuremat panust küsitakse üle kahe keskmise palga teenijatelt. Ning mida kõrgem on palk, seda suurem on tulu- ja julgeolekumaksu summa, mida päris jõukatel tuleb 2026. aastast alates võrreldes praegusega juurde maksta.
Tõsi, vaid tulumaksumuudatusi arvesse võttes kaotaksid natuke need, kellele maksuküüru kaotamine ei laiene. Maksimaalne kaotus on alla 20 euro kuus ning alla tuhande euro teenijatel jääb kaotus alla kümne euro kuus. Tegelikkuses nende sissetulekud siiski ei vähene, sest miinimumpalk tõuseb kahe aastaga umbes 200 euro võrra. Miinimumpalga senine tõus on tõestanud, et see ei mõjuta positiivselt mitte ainult alampalga saajaid, vaid kõiki palgagruppe kuni keskmise palgani välja.
Kui poolteist aastat tagasi arutasid sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Eesti 200 uue valitsuse moodustamist, siis vaieldi pikalt miinimumpalga tõusu üle. Nõudsime, et see tõuseks seniselt 39 protsendilt 50 protsendini keskmisest palgast. Meie tingimus oli, et kui mõni maks kasvõi natukenegi mõjutab madalapalgalisi negatiivselt, tuleb see neile korvata.
Soovitud punkt sai koalitsioonileppesse kirja ning kinnitati hiljem valitsuse ja sotsiaalpartnerite kokkuleppega, mille järgi tõusis alampalk juba sel aastal 42 protsendini keskmisest palgast ehk 95 euro võrra. Järgmisel aastal peab miinimumpalk tõusma 45 protsendini, 2026. aastal 47,5 protsendini ja 2027. aasta jaanuariks 50 protsendini keskmisest palgast.
Eesti Panga prognoosi järgi on 2025. aastal keskmise palga suuruseks 2053 eurot ja 2026. aastal 2149 eurot ehk miinimumpalk tõuseb tuleval aastal umbes 104 euro ja 2026. aastal umbes 97 euro võrra, ületades sümboolse tuhande euro piiri.
Muide, Keskerakond lubas alampalga jõulist tõstmist tuhande euroni juba 2015. aasta riigikogu valimistel, korrates seda lubadust nii 2019. kui ka 2023. aasta valimistel. Aga just Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni ajal jäi aga miinimumpalk üldse tõstmata.
Naaseme arvutuste juurde. Mis on alampalga saaja netopalga tõus, võttes arvesse tulu- ja julgeolekumaksu mõju? Selleks on järgmisel aastal umbes 75 eurot ja ülejärgmisel aastal veel 67 eurot, mis tuleb nende taskusse juurde! Isegi kui võtta arvesse käibemaksu tõusu 22 protsendilt 24 protsendile, siis miinimumpalga saaja jääb ikka nii 2025. kui 2026. aastal hinnanguliselt 64 ja 55 euroga plussi.
Seetõttu tulebki koalitsioonilepet vaadata tervikuna: tulu- ja julgeolekumaksu tõusu korvab keskklassile maksuküüru kaotamine, madalapalgalised aga jäävad arvestatavalt plussi tänu miinimumpalga tõusule. Kui meenutada, et Parempoolsete ja mõne meie koalitsioonipartneri kiuste jätkub pensionite indekseerimine ning pensione ei külmutata, siis saab kindlalt väita, et madalapalgaliste, keskklassi ja vanaduspensionäride sissetulekud kasvavad. Seda paljuski tänu sotsiaaldemokraatidele ja meie pingutustele koalitsioonikõnelustel.
Jabur on väide, justkui suurendaks maksude langetamine maksulaekumisi. Kasvõi USA kogemus Donald Trumpi administratsiooni ajal näitas, et maksude alandamine süvendab riigi fiskaalseid probleeme. Hiljutine analüüs kinnitas, et Trumpi-aegsed maksulangetused on juba suurendanud USA võlakoormust 8,4 triljoni dollari võrra – madalad maksud vähendavad maksutulu. No kes oleks osanud seda oodata? Sellest saab muidugi aru igaüks, kes ei tegele parempopulistlike valede levitamisega.
Keskerakond kopeerib laiemalt Isamaa, EKRE ja Parempoolsete retoorikat. Mihhail Kõlvart ja erakonna juhatus teatasid koguni, et nad ei toeta ettevõtete tulumaksu taaskehtestamist. Väga veider, sest “klassikalise ettevõtete tulumaksu taastamine” on kenasti Keskerakonna programmis kirjas. Kas Kõlvart ja Pihlap ei tunne omaenda programmi või on odav populism põhimõtetest tähtsam?
Ettevõtete tulumaksu kehtestamine võimaldab ühiskonna jõukamate käest koguda riigieelarvesse sadu miljoneid eurosid. Tänu sellele kompromissile said sotsiaaldemokraadid laualt maha lükata kahest protsendipunktist veelgi suurema käibemaksu tõusu, kaalumisel oli ka neli ja viis protsenti. Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi on juba teatanud, et tema eelistanuks käibemaksu veelgi suuremat tõusu ettevõtete tulumaksule. Meie seevastu leiame, et riigieelarve korda tegemisse ja riigikaitsesse peavad kõik panustama.
Me töötame edasi selle nimel, et Eesti maksumudel oleks kaasaegne ning et riigieelarvesse panustaks rohkem ühiskonna jõukam osa. See võimaldab tulevikus langetada käibemaksu ning kehtestada toiduainetele madalam käibemaksumäär.