Olukord, kus meie majandus on olnud kaheksa kvartalit järjest languses, on kindlasti väga halb. Eelmistest kriisidest eristab tänast siiski see, et on nii neid sektoreid, kus läheb väga halvasti, kui ka neid, mille ärimudel jätkuvalt toimib. Tahtmata pisendada olukorda, on siiski kurb, et käib üldpoliitiline võidujooks teemal, kes ennustab Eesti majandusele halvimat tulevikku.
Spetsialistide hinnangul oli kukkumist siiski võimalik ette ennustada, sest mulli lõhkemist oli võimalik prognoosida nii kinnisvarahindade ralli kui ka aktsiaturgude viimaste aastate käitumise järgi. Olukorra tegi pisikese Eesti jaoks lihtsalt keerulisemaks energiahindade suur tõus, suurimate eksporditurgude järsk ärakukkumine ning Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas.
Kas me oleme jõudnud selle langusperioodi põhja ja alustame nüüd tõusuperioodiga? Kindlasti tahaks seda loota. Seisus, kus riigi enda rahaline võimekus läbi riiklike tellimuste majandust elavdada on kesine, on esimeses järjekorras initsieeritud muutusi, mis ei ole eelarvekulukad. Minu juhitav riigikogu majanduskomisjon on viinud suurde saali eelnõusid, mis vähendavad bürokraatiat ja arendavad digiriiki. Lisaks on paljudel kohtumistel rõhutatud vajadust kiiremini võtta kasutusse Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid.
Õhuke leivakott
Mul on kahju, et riigi eelarvepoliitikat ei ole olnud juhitud viisil, kus riik suunab majandusse enim vahendeid siis, kui erasektor seda ei tee. Tõsi on ka see, et tänased suurimad näpuga näitajad ja kriitikud on ise paljuski hoolitsenud selle eest, et Suure Peetri leivakott nõnda õhukeseks on jäänud.
Kulutatud eelarvereserv ei võimalda meil elavdada piisaval määral majandust ei tee-ehituse ega üldehitussektori tellimuste kaudu, samuti olla puidusektorile, eeskätt mööblitootjatele toeks avaliku sektori tellimuste kaudu.
Suured asjad, mille ellu rakendamise eest sotsiaaldemokraadid riigikogus seisavad on kindlasti taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine. See toob meile kõigile soodsamad energiahinnad ning tagab selle, et Eestisse tulevad energiamahukad ettevõtted, kus loodav lisandväärtus võimaldab maksta oma töötajatele ka keskmisest suuremat töötasu.
Investeeringud väljaspool Tallinna
Ekspordiga tegelevatele ettevõtjatele on vajalikud riigipoolsed garantiid. Näiteks rahvusvahelistel hangetel osaledes saab Eesti riik anda omalt poolt hankijale tagatise: kui Eesti ettevõte oma kohustusega hätta jääb, ei kannata sellest hankija. Eesti ettevõte saab seeläbi suurema usalduskrediidi ning garantii toel osaleda hangete tippliigas ja usaldusväärse soorituse puhul kindlustada endale tellimused ja kliendid pikemaks ajaks. Sedasorti tuge anda on riigile igati jõukohane.
Üks pisut aeganõudvam, kuid suure mõjuga on kindlasti regionaalpoliitiline vaade ettevõtlusele, mis soodustab ettevõtja jaoks investeeringute tegemist ka väljaspool pealinnaregiooni. Seda on võimalik teha peamiselt Euroopa Liidu toetusmeetmete erinevate toetusmäärade rakendamise abil ning tulevikus näiteks regionaalsete maksuerandite teel.
Kui Tallinna ja kuldse ringi SKT elaniku kohta on näiteks Põlvamaa omast kolm korda kõrgem, siis võiks meie tugevuseks olla ka kasvupotentsiaali omavate piirkondade järeleaitamine ja seeläbi majanduskasvu tagamine.