Eelarveprognoose tuleb ikka paarikaupa ja kui filmiklassikast lähtuda, siis värske rahandusministeeriumi prognoosi puhul, mis ennustab tänavuseks aastaks nullprotsendilist SKP kasvu, on tegu n-ö halva politseinikuga. Märtsi lõpus avaldatud Eesti Panga järgmise aasta majandusprognoos oli optimistlikum, kandes antud paaris pigem hea politseiniku rolli. Aga Hollywoodis selgub täielik tõde filmi lõpus. Eestile on pärast kaheksa kvartalit kestnud majanduslangust kangesti vaja, et realiseeruksid kõige optimistlikumad stsenaariumid, kuid see eeldab selgelt ka riigi suuremat panust.
Kahtlemata on sotsiaaldemokraatidel koalitsioonipartneritega maailmavaatelisi erimeelsusi küsimuses, millist rahandus- ja majanduspoliitikat peaks Eestis viljelema. Meie arvates on senine maksusüsteem tõestanud oma läbikukkumist – riigil puuduvad vahendid, et majandusse kontratsükliliselt panustada. Lisaks on kõrged energiahinnad ja interssipoliitika Eestit tugevasti nõrgestanud ning hulk sektoreid kiratseb. Astmeline tulumaks ja mõistlikud varamaksud võimaldaksid õige rakendamise korral muuta tulevikus Eesti võimekamaks ning loodetavasti vähendaksid tarbimismakse. Sellest kõigest on viimasel ajal päris palju räägitud ja kirjutatud, kuid kahjuks ei võimalda parlamendimatemaatika enne järgmisi riigikogu valimisi neid ideid ellu viia.
Oleme reformaritega hetkel ühes ja samas filmis. Seetõttu püüan keskenduda sellele, kus ühisosa on suurem ja kus täidesaatval võimul tuleks lihtsalt jalad kõhu alt välja võtta. Ikka selleks, et realiseeruks hea, mitte halva politseiniku prognoos.
Loodame, et otsuste elluviimisega ei passita
Euroopa Liidu vahendite kiirem kasutuselevõtt on üheselt majanduse hea käekäigu huvides. Iga tempokamalt ringlusse suunatud lisaeuro suurendab meie ettevõtjate tellimusi, pakub inimestele tööd ja leiba ning elavdab majandust. Sedavõrd aeglaselt ei ole välisvahendeid Eestis ühelgi varasemal eelarveperioodil rakendatud, kuigi meie riigieelarve kehv seis lausa nõuab kiiremini liigutamist. Laias laastus pole vahet, kas euroraha toel käib ehitustöö või ostetakse vahendeid ja teenuseid, sest kõik see on aitab kaasa töökohtade säilitamisele ning nõudluse tekitamisele.
Halvim otsus oleks praegu investeeringute edasilükkamine või nende arvelt kärpimine, mille tulemusena ei pöördu majandus ka lähikvartalites tõusule. Ma tahaksin väga loota, et vastavalt majandusolukorra muutumisele vaadatakse prioriteedid paindlikult ümber ja sihitakse investeeringuid paremini. Kui see aga tundub mõne maja jaoks liialt keeruline ülesanne, siis jääb loota, et vähemalt ei passita seni tehtud otsuste elluviimisega.
Kredexi krediidiportfell võiks vabalt olla tänasest rohkem kui kaks korda suurem – enam kui pool miljardit eurot tuleks eraldada ettevõtetele laenutoodetena, kuid huvi laenamise vastu on äärmiselt kesine. See tähendab, et ettevõtjate ambitsioonikus ei ole praegustes keerulistes oludes kiita ning laienemisplaanid on enamasti pandud pausile. Samal pausil on ka raha, mille puhul on võimalik teha targemaid otsuseid kui teenimine üleööhoiuse intressidelt.
„Kõige halvem on, kui otsuseid ei tehta“
Kahtlemata kätkevad sellised valikud ka riske, aga nagu riigikontrolör Janar Holm kirjutas eelmise aasta novembrikuus Eesti elektrisüsteemi käsitlevas aruandes: „On pea võimatu ennustada, kas otsuseid, mis on tehtud praeguste teadmiste pinnalt, peetakse kunagi tulevikus tagantjärele parimateks võimalikest. Aga see ei tohiks tekitada otsuste tegijates krampi. Kõige halvem on, kui otsuseid ei tehta.“
Seega – teeme otsuseid ja oleme paindlikud, et üheks praeguse majanduslanguse põhjuseks ei peetaks edaspidi otsustajate krampi ja kartust eksida.
Ettevõtlusorganisatsioonid ütlevad, et väliskapitali kõrval pelgavad ka kohalikud ettevõtjad kodumaale investeerimist olukorras, kus käib agar sõjahirmu külvamine. Teisalt on nii meie eraisikute kui ka ettevõtjate pangakontodel oleva raha hulk erakordselt suur. Argine mure Eesti julgeoleku pärast on igati põhjendatud, mistõttu on asjakohane nii riigikaitse kulude suurendamine kui varjumiskohtade planeerimine ja rajamine.
Leian aga, et kõik poliitikud peaksid peeglisse vaatama ja mõtlema, kas nad sõjaohust rääkides panevad piltlikult öeldes lause lõppu kiire punkti või pakub nende sõnum inimestele ka kindlustunnet.
Kindlust, et liitlased on meiega ja et riik on oma inimeste ja ettevõtjate jaoks olemas, vajavad investeeringute planeerimisel ja kulutuste tegemisel kõik – välismaised ja kohalikud ettevõtjad, samuti eraisikud ja kodumajapidamised. Hirmu külvamine suurendab hirmu, turvatunde külvamine turvatunnet.
Kaheksa kvartali pikkusest majanduslanguse perioodist ei rabele välja ei maksustamise ega ammugi mitte kärpimisega. Paneme riigi raha koos kiirema eurotoetuste rakendamisega majandust elavdama ning pakume nii sõnades kui tegudes vajalikku investeerimiskindlust. Siis on ka lootust, et läheb paremini kui näeb ette viimane rahandusministeeriumi prognoos. Seda on hädasti tarvis nii Eesti majandusele kui ühiskonnale.