Sotsiaaldemokraatide hiljutine valimisõigust puudutav kompromissettepanek põhjustas hoogsat, kohati hüsteerilist vastukaja. Tänaseks on suur torm vaibunud, debatt voolanud rahulikumasse jõesängi ning lisandunud neid, kes vaevuvad süvenema ja kaasa mõtlema.
Valimisõiguse teemat lahati põhjalikult ka viimases koalitsiooninõukogus. Igal juhul on tervitatav, et alanud on sisuline arutelu, millesse püüan ka oma panuse anda.
Mida meie kompromiss siis endast kujutab ja miks sotsiaaldemokraadid ei toeta kõigilt mittekodanikest Eesti elanikelt valimisõiguse äravõtmist? Meie keskseks eesmärgiks on, et 2025. aasta sügisel ei saaks kohalikke volikogusid valida putinistid ehk kremlimeelsed Vene või Valgevene kodanikud, keda Eestis kahtlemata on, kuigi kordades vähem kui Eestile lojaalseid välisriikide kodanikke.
Püsielanikest mittekodanikele avab tee valimiskastide juurde enda valijaks registreerimine, mille käigus tuleb neil kinnitada, et nad jagavad Eesti riigi alusväärtusi ja mõistavad hukka Venemaa verise sõja Ukrainas. Valijaks registreerimise kohustust ei ole Euroopa Liidu kodanikel. Valimisnimekirja pole aga meie ettepaneku järgi asja neil, kes on pannud toime Eesti või siis Ukraina suhtes vaenulikke tegusid – rüvetanud lippe või mälestusmärke, kandnud Putini kuritegelikku režiimi toetavat sümboolikat.
Julgeolekuasutuste ülesanne on tuvastada riigivastaseid süütegusid toime pannud isikud. Nemad valima ei pääse. Välismaalastest valijate registreerimine ja neile teatud piirangute seadmine ei ole saatanast ega ebademokraatlik. Kriitikat ei kannata väited, nagu ei sobiks demokraatia ja riigile oma lojaalsuse kinnitamine kokku. Kas lubamatu „meelsuskontroll“ on ka riigikogu liikme ametivanne, kus saadik lubab jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale?
On põhjust arvata, et sellise lahenduse elluviimise korral jätab suur hulk mittekodanikke end valijaks registreerimata. Nende seas on üksjagu neid, kellele valimised korda ei lähe, aga kindlasti ka neid, kes on pimestatud Kremli retoorikast või on siis sõja suhtes neutraalse hoiakuga või soovivad näiteks perekondlikel põhjustel edaspidi Venemaal käia. Tõsi, see lahendus ei välista, et mõni vargsi Putinile pöialt hoidev tegelane saab valida, aga selliseid on kahetsusväärselt palju ka Eesti kodanike, sealhulgas eestlaste seas.
Seega saaks mittekodanikest putinistide häälte mõju olema valimistulemusele kaduvväike, seda siis eeskätt Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaa linnades. Ääremärkusena – 2021. aasta kohalikel valimistel käis 70 446 Venemaa kodanikust valimas ligi 30 000 inimest ehk 42,5 protsenti.
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et kõigilt mittekodanikelt valimisõiguse äravõtmine, mille puhul mõned poliitilised jõud isegi ei varja, et nad ootavad sellest sammust poliitilist omakasu, ei ole Eesti huvides. Selline lähenemine käsitleb kõiki püsielanikest mittekodanikke Eesti riigi vastastena, lüües ühe vitsaga nii kremlimeelseid kui Eesti patrioote.
Taoline otsus tekitaks ühtlasi kibestumust ja trotsi ka paljudes vene keelt emakeelena rääkivates Eesti kodanikes ning lükkaks nad Eesti riigist eemale. Inimestele ei mahu pähe, miks minu mittekodanikust sugulast või siis toredat eestimeelset sõpra või töökaaslast sel moel koheldakse.
Ja pole sugugi võimatu, et valimistulemus saab olema hoopis äraspidine sellele, mida loodavad kõige innukamad valimisõiguse tühistajad. Ühe ühiskonnagrupi kollektiivne karistamine võib motiveerida välja tulema ka neid, kes muidu valimas ei käi. Alahinnata ei tasu ka protestihäälte mõju riigikogu valimiste tulemustele.
Meedias on ilmunud lugematu arv hoogtöö korras kirjutatud artikleid, mis nõuavad mittekodanike valimisõiguse kibekiiret kaotamist. Üksjagu on jõutud juba venekeelseid inimesi halvustada ja solvata. Juba eksitav väide, et „kaks kolmandikku Eestis elavatest venelastest ei ole päri siinse põhiseaduse vaimuga“ (loe: on putinistid) või pealkiri „70000 hääleõiguslikku mittekodanikku on Eestile julgeolekuoht“ tekitavad kahju ühiskonna sidususele ja lõimumispüüdlustele.
Tsiteerin kahe aasta tagust õiguskantsler Ülle Madise seisukohta: „Kui põhiseadus isegi lubaks hääleõiguse ära võtta, tuleks ikkagi põhjendada, kuidas see aitab meie julgeolekut parandada või kuidas on võimalik kohaliku volikogu valimistel hääletades ohustada Eesti julgeolekut.“ Mina ei ole siiani tõsiseltvõetavaid põhjendusi näinud.
Ka endine kapo peadirektor Arnold Sinisalu jäi hiljuti julgeolekuohu küsimuses skeptiliseks. Küll aga ütles ta ERRile: „Kas on mõtet kõiki inimesi kodakondsuse põhjal võtta potentsiaalsete vaenlastena, seda enam, et on ju statistikas näha, et neid inimesi, kes reaalselt seda valimisõigust on kasutanud, on olnud suhteliselt vähe. Kui me nüüd võtame ära õiguse, mida need inimesed isegi ei ole kasutanud, siis paratamatult inimestel tekib selline tunne, et nad on millestki ilma jäetud.“
Meie ettepaneku kasuks räägib ka asjaolu, et seda saaks rakendada juba 2025. aasta valimistel ja ära jääks keeruline ning küsitav põhiseaduse muutmise teekond. Peaasi – see ei tekita ühiskonda juurde uusi pinged, ohtlikke mõrasid ega Eesti riigis pettunuid.
Priit Lomp: mittekodanike löömine ühe vitsaga ei teeni Eesti huve