Kui enamasti saavad Euroopa Liidu institutsioonides töötanud inimesed tänu rohkele infole valgustust, siis ekspeaminister on oma iganenud energeetikaalaste seisukohtadega hoopis kurb erand. Ta läks Luxemburgi ümarpalgipõletamise ning põlevkivientusiastina ning naasis sama totrate ideedega. Aga õnneks kehtib ütlus, et erand kinnitab reeglit.
Oma intervjuus jätab Parts korduvalt vastamata küsimusele, kuidas siis Isamaa lahendaks Eestis energiaalased väljakutsed. See on omane tervele Isamaale, olgu selleks siis Kristjan Järvan ETV Esimeses stuudios või Urmas Reinsalu riigikogu puldis. Käib üks pidev hämamine, kuidas ikka tuleb arutada… Samas on paljuski Isamaa poolt vetostatud ja seetõttu edasi lükatud taastuvenergialahendused toonud Eesti tarbijatele viimaste aastate ülikõrged energiahinnad.
Isamaa senised valikud energeetikas on samaaegselt olnud nii inim- kui keskkonnavaenulikud. Ja tegelikult ka majandusvaenulikud, sest ükski meie eksportturg ei kipu Eesti tööstustoodangut ostma, kui selle tootmiseks kasutatakse taastumatuid energiaressursse.
Väärad arusaamad
Ka Partsi arusaam päikese ja tuule „üheaegsusest“ on väär ning näitab, et inimene on olnud liiga palju lennukis, mitte kahe jalaga Eestimaa pinnal. Seda, et aasta lõikes on meil teatud hulk tunde kui taastuvenergialahendused ei toimi, kinnitab ka Rohetiigri teekaart. Soovitan Juhanil sellega kindlasti tutvuda. Tuule ja päikese puudumisel saab elekter tulla juhitavatest biogaasijaamadest, välisühendustest ja salvestusest, aga samuti ka kiiresti arenevast vesinikutehnoloogiast.
Kuna Partsil on iseäranis hambus meretuulepargid, siis saan kinnitada, et meretuulikud tagavadki varustuskindlust paremini, kuna tuuleandmed kinnitavad, et avamerel on tuulevaikseid päevi vähem kui maismaal ning seal puhub tuul ka pisut tugevamalt. Aga lõppude lõpuks on meil kasvava elektritarbimise tingimustes vaja nii mere- kui ka maismaatuulikuid ning nende vahele kiilu sokutamine on lihtsalt pahatahtlik ja asjatundmatu.
Parts astus ühtlasi kliimamuutuste inimtekkelisuse eitajate ridadesse. On tõsi, et väike hulk teadlasi leiab, et kliimamuutused ei ole inimtekkelised. Aga neid on imevähe ja tihti kattuvad taoliste avalduste esitajad nendega, kes eitavad ka covidit ning arutavad nädalavahetusel peolauas selle üle, kas Zelenski võiks Putiniga rahuläbirääkimisi alustada. Aitäh, aga see ei ole minu tassike teed.
Isegi mitme initsiatiivi osas ausalt kriitiline keemiateadlane Jüri Liiv tõdes „Rohepöörde käsiraamatus“: „Seda, et kliimamuutuste taga on inimtegevus, saab vaidlustada ainult väga kõva pealuuga inimloom.“ Kuidas siis ikkagi juhtus nii, et isamaalasest endine valitsusjuht osutus nii kõva peaga tegelaseks?
Valikuline kuulamine
Veelgi kaugemale sammub Parts oma intervjuus siis, kui hakkab levitama kuulujutte ühendriikide president Joe Bideni aadressil, nagu ei olnud too valmis kuulama parempoolset atmosfäärifüüsikut John Clauserit, sest nad esindavad erinevat maailmavaadet. Mind, nagu ka Juhanit ei olnud kohal, aga saan oma kogemuse pealt kinnitada, et valikuline kuulamine on omane pigem konservatiividele. Demokraatlikud vasaktsentristid teavad, et parimad lahendusteed sünnivad vaidlustes ning vaidluste pidamiseks on vajalik kuulata teise poole argumente.
Tõe kriteerium on praktika. Praktikas on Juhan Partsi pärandiks Auvere elektrijaama rajamine. Ta tegi seda ainuisikuliselt, ilma, et oleks arvestanud energeetikaspetsialistide arvamustega. Ta tegi seda hoolimata Eesti Energia nõukogu ja juhatuse vastuseisust. Aja jooksul ei ole Auvere jaam kordagi korralikult töötanud ja seal toodetud elektrienergia hind ei ole turul konkurentsivõimeline, mis päädis eelmisel nädalal investeeringu väärtuse allahindamise ehk põhimõtteliselt vanarauaks kuulutamisega. Oleksin eeldanud, et selle info valguses püsib ekspeaminister mõnda aega varjus, sest just tema eestvedamisel tehti meie ühise raha eest sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuv kahju.