Alampalga jõuline sidumine 60 protsendi mediaankeskmisega parandab nii alampalga saajate kui ka teiste madalamatel palgatasemetel olevate inimeste elujärge.
Väidan, et Eesti inimeste kaitsetahe on otseses seoses iseenda ja oma lähedaste hakkamasaamisega. Üheks võtmesõnaks siin on palk. Peaks olema justkui iseenesestmõistetav, et täiskohaga tööl käija tuleb oma palgaga välja.
Aga kui tööinimene ei tule oma pere toidulaua katmise, laste koolitamise ja eluasemekulude tasumisega toime, siis ei pruugi ta keerulistel hetkedel riigile oma abikätt ulatada. Juba Eesti vanasõna räägib inimese kõige truuma sõbra ja küla omavahelisest suhtlemisest.
Riigi roll on anda garantii, et Eesti inimene, hoolimata oma igal hommikul algavast kaheksatunnisest tööpäevast ei vireleks kuu teises pooles palgavaesuses. See viib inimesed kohalikesse omavalitsustesse toetusi küsima, mis vähendab eneseväärikust ja -usku ning vahel ka motivatsiooni tööd teha. Erakorraline abi hättasattunule on samas igati vajalik.
Kuigi alampalk tõusis jaanuaris 725 euroni, on sellega raske ära elada, eriti kui tuleb peret toita.
Kõige parem toetus on korralik palk. Praegu on Eesti keskmine palk märkimisväärselt kõrgem mediaankeskmisest. Näiteks Tartumaal vastavalt 1762 eurot ja 1508 eurot. Tasub meelde tuletada, et mediaankeskmine on see arv, millest pooled töötajad teenivad rohkem ja pooled vähem. 1508 eurot ja vähem teenib Tartumaal 29 000 inimest, neist omakorda miinimumpalka 2142 inimest.
Alampalga jõuline sidumine 60 protsendi mediaankeskmisega parandab nii alampalga saajate kui ka teiste madalamatel palgatasemetel olevate inimeste elujärge. Samuti on alampalga kiirel tõusul positiivne mõju pensionite kasvule, sest paraneb sotsiaalmaksu laekumine.
Kuna kasutasin sõna “jõuline,” siis olgu selgituseks, et see ei tähenda kindlasti senise sotsiaaldialoogi lõppemist valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel. Ka ametiühingud on väljendanud positiivset suhtumist alampalga kiiremasse tõstmisesse, öeldes, et see soodustab majanduskasvu ja vähendab kulu tööturutoetustele. Riigi poolt vaadatuna saame aga lisaks rääkida avaliku sektori eeskujust ja positiivsest nügimisest.
Laias plaanis on Eestis olnud viimastel aastatel kiire palgakasv ja kriitikutele meeldib praegu pisut kasvanud töötuse määra siduda palgakasvu tempoga. Objektiivsemad on siiski need, kes osutavad käimasolevatele kriisidele ja nendega seotud majanduslikele mõjudele, sealhulgas välisnõudluse vähenemisele.
Alampalga tõstmine kindlasti ei tähenda suurt ohtu tööhõivele ja töökohtadele, millega on viimastel nädalatel palju spekuleeritud. Ka ametiühingud on kinnitanud, et piisav miinimumpalk ei vähenda tööhõivet ega mõjuta ettevõtete konkurentsivõimet. Pigem soodustab see just olemasolevate töötajate hoidmist ja uute töötajate värbamist.
Koalitsioonilepe püstitab eesmärgi jõuda nelja aastaga tänases vääringus ca 1156 euroni. Samm-sammuline miinimumpalga tõus aitab tööandjate jaoks eelarvepinget vähendada, kuid kindlustab samal ajal igal aastal umbes 100 euro ulatuses palgalisa. See võimaldab väiksemat palka teenivatel inimestel oma töötasuga ära elada, katta pere toidulaud, koolitada lapsed ja tulla toime kasvanud kodukuludega.
Palgavaesuse vähendamine on ka julgeoleku küsimus. Kui ühiskonnas on vähem majanduslikku ebavõrdsust ja ebaõiglustunnet, siis usaldavad inimesed rohkem oma riiki ja on valmis raskel ajal Eesti julgeolekusse panustama.