Koalitsioonileppe uuendamise läbirääkimiste ajal oli laual väga suur hulk keerulisi valikuid. Selleks, et saada korda eelarve tasakaal suurusjärgus miljard eurot, tuli teha valusaid otsuseid kõigil. Ühiselt jõuti aga kokkuleppele, et kohaliku elu arvelt eelarve miinust ei vähendata.
Viimastel aastatel on regionaalne ebavõrdsus erinevate Eesti paikade vahel kasvanud. Meil on kohalikke omavalitsusi, kelle kasvutempo on kiirem ning võimekus inimestele teenuseid pakkuda suurem. Kuid on ka neid (üle 30 omavalitsuse 79st), kes oma rahaliste kohustuste kandmisega igapäevaste tulude arvelt enam hakkama ei saa. Just nendest muredest tingituna esitas Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) oma seitse soovitust koalitsiooni läbirääkimiste teemade hulka.
ELVL on olnud sisukas partner, kellega oleme pidanud tihedalt arutelusid omavalitsus- ja regionaalpoliitika küsimustes. Arusaadavalt on kõige suurem mure nii liidul kui ka minul seotud võimaliku tulubaasi vähendamisega riigieelarve koostamisel. Tulubaasi vähendamisel kahaneksid võimalused arendada kohalikku elu ja pakkuda avalikke teenuseid. Olles kohtunud praeguseks pea poolte kohalike omavalitsusjuhtidega silmast silma, olin läbirääkimistel kindlal seisukohal, et kohalikelt omavalitsustelt tulusid vähemaks võtta ei ole võimalik. Nõustun ELVLi esindajaga, et käibemaksu kasv, käivitunud hooldereform ja õpetajate palgatõus on juba tulubaasi suurel määral vähendanud. Need kõik on olnud olulised sammud, kuid selle juures ei ole alati samavõrra kasvanud KOVide rahalise eelarve maht.
Omavalitsusliit tõi välja veel soovitusi: teede rahastamise suurendamine, halduspoliitika edasine areng, kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine. Kõik need teemad olid läbirääkimistel laual ja arutluse all. Viimase punkti osas on koalitsioon ühel meelel – kohalike omavalitsuste õigusi tuleb suurendada. Ka elamupoliitika kujundamisel on valmisolek anda kohalikule omavalitsusele õigusi juurde, et lisaks uusarenduste loomisele panustataks ka vajaliku sotsiaalse taristu ehitusse või segregatsiooni vähendamisse. Samuti tehti otsus jätkata kohalike omavalitsuste rahastamise ümberkorraldamisega õiglasemaks ehk rahvakeeli nn Robin Hoodi plaaniga.
Kohalikku elu mõjutab väga palju ka ühistransport, mille reformi jätkatakse eesmärgiga, et ühendused oleksid kiiremad ja tihedamad. Ümberistumine erinevate transpordiliikide vahel tuleb sujuvam, oma reisi ja piletit peab saama planeerida ühes keskkonnas. Väga suur pingutus tehakse raudtee infrastruktuuri arendamiseks, samuti maakonnakeskuste parema ühendatuse tagamiseks. Maapiirkondadele luuakse spetsiaalseid targa ühistranspordi lahendusi, mida katsetatakse pilootprojektidega.
Omavalitsused tõid oma ettepanekutes välja ka tihedama koostöö. Minu jaoks on see elementaarne. Mul on hea meel, et uuel valitsusel on valmisolek liikuda edasi ka regionaalse arengukoostöö ja lepetega, mille eesmärgiks on maakondade ülene koostöö sealhulgas ülikoolide ja ettevõtetega, et suurendada just nimelt piirkondade majanduslikku arengut. Oluline kokkulepe on seegi, et ka teistes ettevõtlusega seotud sisuteemades saime fookuse seatud just kasvupiirkondadest väljapoole, seda eriti tööstuse arendamise ja uute töökohtade loomise osas. Just tasuvad töökohad on peamine põhjus inimeste jäämiseks ning ümberasumiseks maapiirkondadesse.
Läbirääkimiste tulemusel otsustati eelarve auk katta nii maksude tõusu kui ka riigikulude kärbetega. Otsustati, et maksutõusud peavad jagunema solidaarselt ühiskonnaliikmete vahel ja kärped mõjutavad kõiki valdkondi. Kohalike omavalitsuste tulubaasi kärbe jäi heade partnerite nõusolekul siiski ära, kuid selge on see, et peame edaspidi nii riigisektoris kui ka omavalitsustes toimetama tõhusamalt ja nutikamalt ning omavahelises heas koostöös. Ministeeriumitel seisab ees eelarvete vähendamine, loodan väga, et siin ei minda seda tagaukse kaudu tegema regionaalpoliitika arvelt.