Maapiirkondades ootavad inimesed pikisilmi positiivseid uudiseid, mis kinnitaks kohaliku elu püsimist ning kodukandi tulevikuperspektiivi. Olgu selleks siis tee- või lasteaiaremont või hoopis mõni uus ettevõte. Viimasel ajal pole selliseid uudiseid kahjuks palju olnud. Milline seisukoht võtta aga seoses tuuleparkidega?
On selge, et vajame elektriga varustamiseks uusi lahendusi tagamaks nii riigi sõltumatus kui ka majandusareng. Elektri hinnast sõltub võimalus arendada ettevõtlust Eestis kohapeal. Saame ju kõik aru, et elektrit on tarvis nii ettevõtete kui koos sellega ka töökohtade loomiseks.
Põlevkivi ei saa olla pikas perspektiivis lahendus. Eriti olukorras, kus selle kaevandamisest tekkiv looduskahju on kordades suurem kui nullressursikasutusega tuulepargid, mis erinevalt põlevkivitööstusest riivavad silma, kuid ei tekita teadlaste hinnangul tervisekahjusid. Terviseandmeid võrreldes on näha, et idavirulaste keskmine eluiga on praegu oluliselt madalam kui Eesti keskmine ning Ida-Virumaal elavatellastel on rohkem allergiaid ja hingamisteede haigusi.
Siinkohal ei tohi aga ignoreerida või alahinnata kohalike inimeste rolli. Peame antud debatis keskenduma küsimusele – kuidas teha nii, et külade naabrusse planeeritavatest tuuleparkidest võidaks kohalik elu ning ka seal lähedal elav inimene.
Esimene oluline tuuleparkidega kaasnev kasu tuleb tuulikutasust. Omavalitsustele toob tuulikutasu mitmeid eeliseid, sealhulgas täiendava tuluallika, mida saab kasutada kogukonna hüvanguks. Praeguse valemi põhjal võivad need summad ulatuda mitmesaja tuhande euroni. Tuulikutasu abil on võimalik rahastada kohaliku taristu arendamist, parandada teid, toetada haridust ja kultuuri ning suurendada elanike heaolu. Mõned omavalitsused on aga otsustanud selle raha täies ulatuses jagada laiali tuuleparkide lähipiirkonna inimestele.
Tuulikutasu saavad seaduse järgi ka kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed ning 2025. aastal ulatub see kuni 5300 euroni majapidamise kohta. See aitab kompenseerida võimalikku visuaalset ja keskkonnamõju, pakkudes kohalikele elanikele otsest kasu taastuvenergia tootmisest.
Minu arvates on taastuvenergia eest vastutav kliimaminister energiajulgeoleku kõrval liiga vähe keskendunud piirkondades elavatele inimestele. Leian, et on aeg pöörata muutused piirkondade kasuks ning regionaalpoliitiliseks ressursiks, mis annavad eeldused ja ka eelised edasiseks arenguks.
Mida saaks veel teha? Tulu poolt saaks kasvatada näiteks sellega, kui tõsta keskkonnatasude seadusega ettenähtud tuuleenergia tootmise tasu kohalikule vallale ja elanikele. Praegu on see üks protsent tuuliku loodud elektrimüügikäibest, kuid võiks olla kaks protsenti. Pool tasust läheb jagamisele tuulikute läheduses asuvate majapidamistele, kes saavad seda enda äranägemise järgi kasutada. Teine pool läheb kohalikule omavalitsusele, et luua või arendada kogukonna jaoks vajalikku.
Visuaalsete häiringute vähendamiseks on võimalik kaaluda tuulikutele minimaalse kauguse kehtestamist elamutest, sõltuvalt nende võimsusest. Kui minimaalne lubatud kaugus oleks näiteks kaks kilomeetrit, saaksime olla kindlamad, et tuulikud inimeste elu-olu nii palju ei mõjuta. Sellisel juhul tuleks muuta ka talumistasu piiri, mis oleks üle 250 m kõrguste tuulikute puhul neli kilomeetrit tuulikust, praeguse kolme asemel.
Lisaks tuulikutasule on omavalitsusel võimalus tuulepargi planeerimise käigus arendajaga kokku leppida kogukonna täiendavates hüvedes. Näiteks võib see hõlmata otseliine kohaliku ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks, soodsaid elektrilepinguid, kohalike teede parandamist, spordi- ja mänguväljakute rajamist või muid kogukonda toetavaid algatusi. Omavalitsuse ülesanne on esindada elanike huve, edastada nende ootused arendajale ning leida lahendus, mis toob kasu nii kohalikele kui ka projekti elluviijatele. See on tavapärane praktika, mida omavalitsused saavad arendajatega kokku leppida. Hästi on see käima läinud juba näiteks Paldiski tuulepargi piirkonnas Lääne-Harju vallas, kus tuulikutest saadavat tulu on omavalitsus saanud anda võrkpalliplatsi rajamiseks, spordiürituste korraldamiseks, päästjatele veesõiduki ostmiseks jne.
Selleks, et tuuleparkide loomisega koos soodustaksime täiendavate töökohtade loomist, tuleb ettevõtete tegevuseks sobivad alad planeerida tuuleparkide lähedusse. See võimaldab ettevõtetel hoida kokku energiakuludelt ning luua täiendavaid töökohti kohalikele.
Iga väljaspool suuri keskusi loodav töökoht tugevdab kohalikke kogukondi. See parandab perede sissetulekut ja vähendab piirkondlikku arengulõhet. Samuti anname noortele kindlust luua tulevikuplaanid, mida nad saavad ellu viia oma kodukohas.
Ainult nii –pidades silmas kohalikku kasu, suheldes ausalt ja avatult kohalike elanikega ja vähendades võimalikke riske – on võimalik täita energiatootmiseks püstitatud eesmärke ja aidata kaasa kohaliku elu edenemisele.