Ida-Virumaa on mulle väga südamelähedane. Olen sündinud ja üles kasvanud Püssis, Ida-Virumaal. Tean ja tunnen siinse piirkonna erisusi. Isiklike kogemuste kõrval olen viimase aasta jooksul kohtunud väga paljude Ida-Virumaa inimestega ja neid südamega kuulanud. Samuti olen kultuuriministrina seisnud valitsuses Ida-Virumaa heaolu eest. Usun, et Ida-Viru asja ei saa pealinnast ajada, vaid peab reaalselt kohal olema.

Ida-Virumaa on rikas piirkond nii oma loodusvarade, metsade-järvede, kuid eelkõige tublide inimeste poolest. Samas on Ida-Virumaal kõige suurem tööpuudus, madalad palgad, vananev rahvastik ning reostatud keskkonnaga alad. Paljud inimesed on seotud põlevkivisektoriga, kus seisavad ees muutused ja inimesed peavad ümber õppima. Probleemid on vähese eesti keele oskusega, mis kitsendab karjäärivõimalusi. Suureks väljakutseks saab olema ka üleminek eestikeelsele haridusele.

Hea elukeskkonna loomiseks on vaja suunata rohkem keskkonnatasusid Ida-Virumaale tagasi. Ikka selleks, et inimesed tahaksid siia jääda ja siia tulla. Sotsiaaldemokraadid on algatatud üürimajade programmi, et ehitada uusi kortereid ka väljapoole suurlinnu. Jätkata tuleb vanade korterelamute renoveerimisega.

Mööda ei saa vaadata ka küsimusest, kuidas siduda tihedamalt Ida-Virumaa ülejäänud Eestiga. Ida-Virumaal on kultuuriliselt mitmekesine, siin elab väga palju erinevaid rahvusi. Meil tuleb teha kõik selleks, et ühtekuuluvustunnet tõsta ning kultuuriruumi tugevdada.

Kultuuriruumi tugevdamiseks olen kultuuriministrina algatanud kultuurisaadiku programmi, mis viib Ida-Virumaa koolide 6.−12. klasside õpilased ja nende õpetajad osa saama eesti kultuurist väljaspool Ida-Virumaad. Loodud on koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskusega loomefond, mille eesmärk on panna koostöös erasektoriga õlg alla kultuuri toomisele, loomisele ja arengule Ida-Virumaal. See on ainulaadne koostöövorm era- ja avaliku sektori vahel ning mis on eeskuju teistele piirkondadele.

Eesti riigi julgeoleku üks garantiisid on siin elavate inimeste kindlustunne. Sidus ja kokkuhoidev ühiskond on kõigi Eesti inimeste ühine vastutus. Kultuurielu Ida-Virumaal vajab suuremat tähelepanu – Ida-Virumaa kultuuritegevus peab liikuma projektipõhiselt programmipõhisele ning olema järjepidev. Sellel aastal õnnestus mul välja võidelda miljon eurot Ida-Virumaa kultuuri- ja spordiprogrammi elluviimise toetuseks.  Eesmärk on toetada ürituste sarju, omavahel seotud erinevatest sündmustest koosnevaid terviklikke programme.

Lisaks kultuurile on kultuuriministri vastutada ka sport. Sel aastal on riik eraldanud vahendeid treenerite palgatoetuse suurendamiseks – treenerite alampalk tõuseb 1400 euroni, mis aitab kaasa laste ja noorte sportimisvõimaluste parendamisele. Eelmisel aastal tehtud liikumisuuring näitas, et vaid alla poole Eesti elanikkonnast liigub piisavalt, et olla hea tervise juures. Samas tõestas uuring, et aktiivsed inimesed on õnnelikumad ja edukamad. Vajame pööret, et hakkaksime igaüks jõukohasel moel rohkem liikuma ja sportima, et tõsta regulaarselt liikuvate inimeste osakaalu ühiskonnas vähemalt kahe kolmandikuni. Aasta alguses korraldasin koostöös kohalikega kaks rahvamatka – Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses ja Äkkekülas. Vaatamata krõbedale külmale oli väga palju inimesi rõõmuga liikumas.

Kultuur, see on ka igapäevane ajakirjandus. Minu jaoks on tähtis, et iga inimeseni jõuaks oluline riigiinfo. Kvaliteetse venekeelse meediasisu pakkumiseks on sel aastal eraldatud erameediakanalitele miljon eurot ning rahvusringhäälingule 2,5 miljonit eurot.  Oluliseks kogukonna infokeskuseks on ka raamatukogud. Nii mõneski paigas on raamatukogu veel viimaseks kohaks, mille kaudu omavalitsus ja riik on inimestele lähedal. Sel aastal eraldataks raamatukogude arenguprogrammiks üle Eesti pool miljonit eurot. Avasime eesti kirjanduse päeval reisiraamatukogu Narva raudteejaamas, et kirjandus jõuaks veelgi rohkemate inimesteni.

Ida-Virumaal olen vedanud erinevaid arutelusid piirkonna võimaluste üle, et leppida kokku lahendustes, mis edendavad elu-olu Ida-Virumaal. Kohtusin Jõhvis Eesti teatrijuhtidega, kellega arutasime, kuidas tuua siia rohkem etendusi, samuti sellest, et luua Jõhvi kohapeale teatriresidentuur. Koolidirektoritega rääkisime sellest, kuidas lapsed ja noored jõuaksid rohkem Eesti kultuuriasutustesse. Ettevõtjatega arutasime, milline võiks olla meie ühine panus kogukonna arengusse. Huvihariduskooli juhtidega rääkisime õpetajate motiveerimisest ning huvihariduse jätkusuutlikkusest. Koostöös haridusministriga oleme alustanud huvihariduse õpetajate palgameetme välja töötamisega. Narvas olen käivitanud regulaarse kodanikuühiskonna ümarlaua, mis toob kokku eestvedajad, et koondada ideid sidususe suurendamiseks. Sügisel korraldas ministeerium inspiratsioonipäeva Station Narva raames poliitikutele, ametnikele ja ajakirjanikele. Kindlasti jättis kustumatu mulje erakordne teatrietendus „100%Narva“, kus sõna said inimesed meie endi keskelt. Ka sellele ettevõtmisele panime kultuuriministeeriumi poolt õla alla. Need on vaid üksikud näited kohtumistest idavirukatega. Olen südame ja tegudega Ida-Virumaal olnud minevikus, olen ka olevikus ning teen seda ka tulevikus.

Tegin riigieelarve raames ettepaneku eraldada miljon eurot Ida-Virumaa spordi- ja kultuuriprogrammide jaoks, mis aitab muuta Ida-Virumaa veel põnevamaks paigaks. Kultuurisaadiku programm pakub rohkem võimalusi õpilastele kultuuri kogeda ning oluliseks pean loomefondi loomist kohaliku kultuuri toetamiseks koostöös ettevõtjatega. Sotsiaaldemokraadid on lühikese aja jooksul teinud valitsuses väga palju, et aidata siinseid elanikke ja kindlustada nende sotsiaalset turvatunnet – lastetoetuste tõus, tulumaksuvaba miinimumi tõus, et inimestele jääks rohkem raha kätte, õpetajate ja päästjate palgatõus ning hooldekodukoha võimaldamine pensioni eest. Inimeste toimetulek on julgeolek.