Vaatamata sellele, et Eestis on viimastel aastatel linnaelu tõmmanud inimesi maalt ära, seadsin hiljuti riigikogu ees peetud aastakõnes sihiks, et 2035. aastal võiks pool Eesti elanikkonnast elada maapiirkondades. Selle unistuse täitumine vajab tugevaid omavalitsusi, kes suudavad kohalikku elu korraldada, pakkuda vajalikke teenuseid ja luua keskkonda, kus inimesed soovivad elada ja ettevõtted areneda.
Ka maapiirkonna inimestel peavad olema kättesaadavad hea palgaga töökohad, kaasaegsed elamispinnad, tagatud kvaliteetne haridus, rikkalik kultuurielu, liikumis- ja sportimisvõimalused, nõustamis- ja tugiteenused, arstiabi, hea ühistranspordi- ja internetiühendus.
Selleks, et oleks võimalik kõike seda tagada, on vajalik suurendada omavalitsuste finantsilist iseseisvust ja otsustusõigust. Kohalikud elanikud peaksid ise oluliselt rohkem suutma omavalitsuse eelarvet mõjutada ning saama ka rohkem kasu tegevuse eest oma territooriumil. Valitsuse ülesandel on regionaal- ja põllumajandusministeerium asunud koguma ja analüüsima ettepanekuid kohaliku kasu suurendamiseks. Kohaliku kasu põhimõtte laiem rakendamine looks omavalitsustele suurema vabaduse, võimaluse ja ka vastutuse oma piirkonna arendamisel lähtuvalt elanike ja ettevõtjate vajadustest.
OECD on oma raportites viidanud, et Eestis on kohalike omavalitsuste finantsiline autonoomia madal ning enamik nende tuludest pärineb riiklikust ümberjaotusest, mitte aga omavalitsuse kehtestatud tasudest või kohalike maksude kogumisest. Sõltuvus riigieelarve toetustest ja riigi tasemel langetatud rahastamise otsustest takistab aga omavalitsuste võimet iseseisvalt rahastada kohalikke teenuseid ja investeeringuid.
Mitmetes OECD riikides, näiteks Soomes ja Rootsis, saavad kohalikud omavalitsused ise otsustada kohaliku tulumaksu määra üle. Sellist võimalust Eestis ei ole. Lisaks on teistes riikides kasutusel mitmeid kohalikke makse, mida meil rakendada ei saa. Levinumad neist on turismi- ja kinnisvaramaks, viimast rakendatakse ka meie naaberriikides Lätis ja Leedus. Eestis on kohalikud omavalitsused kasutanud võimalust kehtestada reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ja parkimistasu, mille maht aastas on ligi 20 miljonit eurot. See moodustab alla ühe protsendi omavalitsuse tuludest.
Kohaliku kasu suurendamiseks on mitmeid võimalusi
Tugevad ja elujõulised kohalikud omavalitsused peavad saama suurema vabaduse kohapealse elu korraldamisel. Ministeeriumile laekus sel teemal väga erinevaid ettepanekuid, kuidas erinevate seni kehtivate tasude ja maksude ümberjagamisel või ka uute kehtestamise teel lahendada kohaliku elu kitsaskohti. Laias laastus võib ettepanekud jagada kolmeks: külastus-, talumis- ja arendustasu. Kuid tehti ka ettepanekuid kaaluda kinnisvaramaksu kehtestamist või dividenditelt, üüritulult, automaksult laekuva maksu osalist suunamist kohalikele omavalitsustele.
Külastustasu ehk turismimaksu kehtestamise võimaluse ettepanekud laekusid omavalitsustelt, kus on suvehooajal suurem külastajate hulk. See annaks võimaluse suunata rohkem vahendeid avaliku ruumi ja turismimarsruutide arendamisse, piirkonna turundamisse ja aitaks kaasa ka murekohtade lahendamisele.
Talumistasude kehtestamise ja ümbervaatamise ettepanekud on seotud nii maavarade kaevandamise kui ka energia tootmisega, mis mõjutavad kohalikku elukeskkonda olulisel määral. Nimelt on tehtud ettepanek tõsta maismaatuulikute keskkonnahäiringute hüvitamise määra ning laiendada seda ka päikeseparkidele ning suurendada ressursi- ja keskkonnatasude laekumist senisest enam kohalike omavalitsuste eelarvetesse.
Arendustasu on oluline kiirelt kasvavatele piirkondadele, kus osa sotsiaalse taristu – koolide ja lasteaedade – rajamise kohustusest aitaks katta ka kinnisvaraarendajad, sest omavalitsuste eelarvetes napib vahendeid uute investeeringute tegemiseks lühikesel ajaperioodil. Erinevaid kitsaskohti on kõikjal piirkondades ning neile tulebki üheskoos otsides leida võimalikke lahendusi või leevendusi.
Samuti on tõstatatud küsimus, kas osa juriidilise isiku tulumaksust võiks laekuda omavalitsustele, et suurendada nende motivatsiooni kohaliku ettevõtluse toetamisel. Eraldi arutelu vajavad ettepanekud üksikisiku tulumaksu laekumise teemal, mis võiks olla täielikult või osaliselt kohalik maks ning mille määra üle võiks kohalik omavalitsus ka ise otsustada. See kindlasti aitab kaasa kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate partnerluse tugevdamisele. Ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda on välja toonud, et omavalitsustel oleks suurem motivatsioon ettevõtjate vajadustega arvestada, kui neile laekuks otsest tulu ettevõtluselt, mitte üksnes elanike makstud füüsilise isiku tulumaksust.
Rõhutan üle, et praegu on tegemist ettepanekutega. Selle aasta lõpuks tehakse laekunud ideede mõjuanalüüs ning räägitakse partneritega edasised sammud läbi. Valitsus ega riigikogu ei hakka kehtestama uusi makse, vaid plaan on suurendada omavalitsuste võimalusi ise oma tulude üle otsustada. Neid võimalusi võib, aga ei pea kasutama, kui kohalik kogukond nii otsustab. Lõpuks on siht, et kõikjal Eestis oleks hea elada ning maapiirkonnad oleksid elujõulised ja atraktiivsed nii elanikele kui ka ettevõtetele. Maapiirkondade tulevik ja elanike rohkus sõltub tugevatest ja võimekatest omavalitsustest.
KOHALIKUD MAKSUD | Piret Hartman: me ju tahame, et maakogukonnad oleksid elujõulisemad?