Kultuuriminister Piret Hartman esitles täna valitsusele analüüsi loovisikute sotsiaalse turvalisuse ja õiglase tasustamise tagamiseks. Märtsi lõpuks valmistab Kultuuriministeerium ette vastavad lahendusettepanekud.

„Eesti rahvus, keel ja kultuur säilivad ja arenevad, kui kultuuri loojatele on tagatud selleks vajalikud tingimused. Looming, sealhulgas vabakutseliste loometöö, peab olema tasustatud ja maksustatud viisil, et see tagab sotsiaalkaitse töö- ja pensionipõlves. Praeguseks on kujunenud olukord, kus mitme ala puhul ei tasu professionaalne loometöö ära. See seab ohtu aga eesti kultuuri jätkusuutlikkuse, millega ma ei saa nõustuda,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

„Eestis kehtiv loovisikute ja loomeliitude seadus on 18 aastat vana. Seaduse tingimused ja alused on muutnud maailmale jalgu jäänud ning seda tuleb ajakohastada, et tagada professionaalsete loovisikute kindlam toetamine majandusraskuste korral ja kindlustada loomeliitude võimalused tagada huvikaitset. Meil seisab ees valik, kas lahendada probleem universaalsete lahendustega, nagu ravikindlustus kõigile, või teha valdkonnapõhiseid erandeid professionaalsetele loovisikutele. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, kus on sõnastatud võimalikud valikud, valmib märtsis, “ lisas Hartman.

Vabakutseline kultuuritöötaja Kaisa Ling, kes osales eksperdina analüüsi ettevalmistamisel, salvestas vabakutseliste olukorra illustreerimiseks ka laulu, mida saab kuulata kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedias.

Mõttekoja Praxis 2021. aastal valminud uuringus loodud käsitluse järgi hinnati vabakutseliste loovisikute arvuks Eestis 2021. aastal ligikaudu 10 200 inimest.