Keskkonnaminister Madis Kallas tutvustas täna valitsuses maapõuepoliitika elluviimise aruannet aastatel 2017-2021.

Viimased viis aastat on maapõueressursse aktiivsemalt uuritud, korrastatud on ka valdkonna juhtimist.

Riigi kui maavarade peamise omaniku roll on tänu mõne aasta tagustele muudatustele täpsustunud. Maapõuevaldkonna tegevuse paremaks korraldamiseks on valdkonda koordineerivad tegevused jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Keskkonnaministeerium kujundab maapõue kaitse ja kasutuse poliitikat. MKMi on loodud maavarade osakond ja MKMi haldusalasse Eesti Geoloogiateenistus, mis tegeleb maapõueuuringutega.

„Viimase viie aastaga oleme saanud Eesti maapõueressurssidest märksa parema ülevaate,“ lausus minister. „Töö käib selle nimel, et arendada uusi tehnoloogiaid maapõueressursside paremaks ja säästvamaks kasutuseks. Lisaks jätkame lahenduste otsimist, et vähendada meie sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.“

Maapõueuuringute tegemisel on riigi fookus fosforiidil ja sellega kaasnevatel aluskorra kivimitel.

Võrreldes varasemaga on maapõueressursside kasutamine muutunud säästlikumaks ja  ringmajanduse põhimõtteid arvestavamaks. Nt kui põlevkivi aherainet taaskasutati 2016. aastal alla 40%, siis nüüd on sama näitaja kerkinud 60%ni.

Võrreldes viie aasta taguse ajaga on muutunud muudki. Geoloogiafondi aruannete metaandmed koos ruumikujudega on nüüd spetsialistidele kasutamiseks kättesaadavad. Eesti geoloogilist baaskaarti on täiendatud mitmete kaardilehtedega, nt Hiiumaa, Pärnu ja Ikla kohta. Rajamisel on Arbavere välibaas ja puursüdamike hoidla. Kompleksi koondatakse kogu riigi omandis olevad puursüdamikud, mis paiknevad 25 500 kastis ja on ligi 120 000 m kogupikkusega.

Tegemist on esimese aruandega „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimise kohta. Aruanne on koostatud ajavahemiku 2017-2021 kohta.