Peep Peterson: Me peame rääkima Pärnu kandi palkadest

PiretPalgad

1200 eurone palgamiinimum aitab vaid pooli pärnakaid, ülejäänud palkade tõstmiseks ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks peame nutikalt pingutama.

Pärnul on potentsiaali kujuneda võrdseks majanduskeskuseks Tallinna ja Tartu kõrval. Lähedus meretuulepargile, kiirraudtee, aktiivne kolledž võiksid siinsele majandusele anda tõsise hoo. Kui majandusel on tõsine hoog, on reaalne täita ka elanike järjest kõrgemaid palgaootusi. Või on äkki just vastupidi – kõrged palgaootused sunnivad kujundama sobiva majanduse?

Eestis on komme lüüa kõike keskmistega. Mäletan peaminister Taavi Rõivast kunagi rõõmustamas, et eestlane pole kunagi nii palju teeninud. Ei võrrelnud ta keskmist palka ei ostujõuga, ega tundnud muret, kuidas palgatasemed reaalselt jaotuvad ja kus on inimesel suurem lootus väärikalt teenida ning kus mitte. Väga paljudele oli tegu klassikalise libauudisega – inimesed ei tundnud kedagi, kes tunneks kedagi, kes tegelikult ka Eesti keskmist teeniks.

Paremkallas ja vasakkallas

Ka Pärnu puhul on vaja vaadata keskmiste numbrite sisse, muidu on valed nii järeldused, kui ka abinõud olukorra parandamiseks. Keskmise palga liikumisest näeme, et on olnud ka paremaid aegu, kui kohalik majandus on suutnud maksta riigi tasemega sarnasemaid palku. Tõsi – raskemad ajad, kui mahajäämus oli üle 20 protsendi, on tänaseks selja taha jäetud (vt lisatud tabelit.

Ometi eksisteerib ametlik lõhe ka Pärnumaa sees. Pärnu jõe paremkalda keskmine on oluliselt kõrgem vasakkalda omast. Maakonnas on piirkondi, kus tööstuse toel sarnanetakse pigem vasakkaldaga, kuid mitme pool ollakse taga ka turismi-, kaubanduse ja teeninduse poolt domineeritud vasakkaldast.

Turismibuust

Kohtudes Estonia Spa juhi Aljasega oli minu peamine huvi, mida Pärnu turismisektor vajaks, et jaksaks maksta senisest näiteks kaks korda kõrgemaid palku?

Paljud saavad nüüd pahaseks – Pärnu kultuurielu vajab elavdamist. Ühed küsivad, et mis sel viga on ja teised on pahased, et mismõttes allutatakse kultuur mammonateenimise madalale eesmärgile. Paraku on hea eluskonna ja tugeva piirkonna tunnuseks nii tugev majandus kui rikas kultuurielu. Need täiendavad ja võimendavad teineteist.

Tööstust saab tõsta tootearenduse ja vaimuka müügipoliitikaga

Pärnumaa majandusele lisavad värvi nii Pärnumaa Kutsehariduskeskus kui Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Kuna tõesti on oskused kaasaja majanduse kõige kriitilisem tegur, nõustun täielikult Garri Raagmaaga, kelle arvates võiks Pärnus lisaks tegutseda ka Tallinna Tehnikaülikooli kolledž ja siis jhuba kolme kooli koostöös arendatava keskkond uute toodete ja teenuste arendamiseks.

Miks see on oluline? Palgad kasvavad ja peavadki kasvama, aga sedamööda peab tõusma ka ettevõtete tootlikkus. Lisaks keerulisematele masinatele tuleb liikuda ka keerulisematele ja kallimatele turgudele, kus nii tootearendusel kui turundusel on tähtis roll. Saksamaal näeme kõige enam patente sündimas just linnades, kus tööstus ja ülikoolid kokku saavad. Sama sünergiat on võimalik taotleda ka Pärnu rahva sissetulekute parandamiseks.

Lisaks ei saa eirata ka iga töötaja vajadusi uutele palgaootustele vastavalt oma oskusi ja teadmisi täiendada. Riigis oleme võtnud suuna, et iga inimene peab vähemalt kord viie aasta jooksul saama mõnusa täienduse ning vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse elu jooksul. Oleme andmas ka täiendavat õppeaega töötamise kõrvalt, et ajapuudus ei saaks eneseharimisel takistuseks. See peaks küll Pärnust tegema jõuka linna, kust keegi eriti ära kolida ei taha või kui käibki korra maailmas ära, siis kindlasti veel nutikamana naaseb.

 

Keskmine palk läbi aastate Eestis keskmiselt ja Pärnus (allikas: Statistikaamet)

EESTI
PÄRNU
%
2018
1310
1055
80,53
2018 I kvartal
1242
1004
80,84
2018 II kvartal
1321
1054
79,79
2018 III kvartal
1291
1033
80,02
2018 IV kvartal
1384
1129
81,58
2019
1407
1172
83,30
2019 I kvartal
1341
1111
82,85
2019 II kvartal
1419
1171
82,52
2019 III kvartal
1397
1172
83,89
2019 IV kvartal
1472
1232
83,70
2020
1448
1147
79,21
2020 I kvartal
1404
1113
79,27
2020 II kvartal
1433
1127
78,65
2020 III kvartal
1441
1162
80,64
2020 IV kvartal
1515
1185
78,22
2021
1548
1280
82,69
2021 I kvartal
1473
1230
83,50
2021 II kvartal
1538
1266
82,31
2021 III kvartal
1553
1291
83,13
2021 IV kvartal
1625
1332
81,97
2022 I kvartal
1593
1306
81,98
2022 II kvartal
1693
1432
84,58
2022 III kvartal
1679
1422
84,69