Hooldereformi praktilisel arutelul omavalitsusjuhtidega tuli jutuks, et reformi kulumudelis on hooldustöötaja keskmise sissetulekuna arvestatud 1345 eurot. “Eesmärk on hoida kõiki osapooli selles delikaatses suhtes – töötajad, abivajajad ja kohalikud omavalitsused. Töötajad vajavad väärikust ja kindlustunnet, et raha tõesti nendeni jõuab ja nad saavad keskenduda oma professionaalsete oskuste lihvimisele,” selgitas Peterson.

Kuigi kõik justkui konkureerivad puuduolevatele töökätele, ei kipu palgad valdkonnas piisavalt tõusma. Petersoni hinnangul on põhjuseks asjaolu, et omavalitsused hangivad hooldekodukohti riigihangetel, kus otsustavaks on ainult teenuse hind, mis lüüakse sisuliselt lukku pikaks ajaks. “Paraku nii küll töökäte puudus ei leevene, kui palgaosa hinnakonkurentsis maha tambitakse,” leidis Peterson, lisades, et palgad tuleb kokku leppida üleriigiliselt ja väärikal tasemel.

“Teadmata täpset palgajaotust sektoris, tundub mõistlik miinimumtasu vähemalt 1200 eurot, millele lisanduvad öötöö ja nädalavahetuse lisatasud ja kvalifikatsiooni preemia. Õige summa peab selguma läbirääkimistel töötajate ja tööandjate vahel esindusorganisatsioonide vahel,” arvas minister Peterson.

Üleriigilise kollektiivlepingu pooled on ministri soovitusel Sotsiaalala Töötajate Ametiühing, Linnade ja Valdade Liit ning pikaajalist hooldust pakkuvate eraettevõtete Liit.

Valdkonnale siduvaid palgaleppeid on tervishoiusektoris sõlmitud 20 aastat, seal on ametiühingute uueks nõudmiseks tervishoiu hooldajate palga osas 7.05 eurot tunnis, mis moodustab miinimumpalgana 1190 eurot kuus.