Sotsiaalministeeriumi pilootprojekti järgi otsiksid kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad üles noored, kes ei õpi ega tööta. Vastav eelnõu võib riigikokku jõuda veel sel aastal.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles ERR-ile, et täna puudub omavalitsustel ülevaade noortest, kes on oma õpingutee katkestanud ja ka tööturule pole veel sisenenud.

Sotsiaalministeeriumi eelnõu järgi kutsutakse ellu pilootprojekt, mis võimaldaks omavalitsuse töötajal erinevatest registritest andmeid ristkasutades saada informatsiooni, mitteõppivatest, mittetöötavatest ja ka mitte kaitseväes aega teenivatest noortest. “Need on noored, kes riigi jaoks on kuskile pildilt kadunud,” ütles Ossinovski.

Ossinovski rääkis, et idee järgi teeks kohaliku omavalitsuse töötaja näiteks kooliaasta lõpus või alguses päringu läbi kohaliku omavalitsuse andmekogu STAR.

“Siis oleks kohaliku omavalitsuse töötajal kohustus see noor üles leida, küsida, kas ta vajab abi ja juhul, kui ta abi vajab, siis luua ka vajalik juhtumi korralduslik plaan, mis hõlmaks täna olemasolevaid teenuseid,” selgitas minister. Ossinovski rõhutas, et uue registri loomisega tegemist ei ole.

Ossinovski rääkis, et noortel, kes ei õpi ega tööta on mõju nii enda tulevikule kui ka ühiskonnale laiemalt.

“Põhiharidusega inimeste palgatase on miinimumpalga lähedane ja tööpuudus nende seas on kuni neli korda kõrgem kui Eestis keskmiselt. Väga suured mõjud on ka ühiskonnale laiemalt, olgu selleks kuritegevuse kasv või sotsiaalselt ebasoovitavas olukorras olevad inimesed, kellel puhul on ka suurem risk, et nende lapsed kasvavad vaesuses,” rääkis ta.

Palju nende inimeste tööturule toomine võiks riigile maksutulu anda ei osanud Ossinovski öelda, tema sõnul ei ole sellist analüüsi tehtud.

Küll aga viitas Ossinovski uuringufirma Centeri poolt mõni aasta tagasi analüüsile, mille järgi haridustee katkestajate poole võrra vähendamise mõju oleks ligi 50 miljonit eurot aastas täiendavalt ühiskondlikku kasu. “See ei ole otseselt maksutulu, aga laiemalt.”

Eurostati statsistika järgi peaks selliseid noori olema Eestis umbes 18 000, sotsiaalministeeriumi hinnangul on see arv umbes 10 000. “Inimeste mitteaktiivsusel on erinevaid põhjuseid, mõned võivad teha seda vabatahtlikult, paljud neist võivad olla välismaal, ehk meie statistikas mitteaktiivsed, aga tegelikult aktiivsed teises riigis. Me täna hindame, et see number võiks olla umbes 10 000, aga loomilikult vajab see number selle piloodi jooksul täpsustamist, sest ka nende seas on neid, kes tegelikult abi ei vaja.”

Eelnõu on kooskõlastusringi läbinud ning jõuab lähinädalatel valitsusse. Enne aasta lõppu võib eelnõu jõuda ka riigikokku.