Vaadates valitsuse maksumuudatusi ja kokkulepitud palgapoliitika meetmeid, tekib ühemõtteline järeldus: see koalitsioonileping suurendab ühiskonnas võrdsust ja õiglust! Suurim maksutõus tabab kapitaliste, suurim võit läheb töötajatele, mis mulle sotsiaaldemokraadina on väga meeldiv uudis.
Alustame maksudest
Kui vaadata maksutõusudele otsa, siis suurim maksutõus ei oota tarbijaid ega töötajaid, ning isegi mitte hotelle. Suurim maksutõus ootab kapitaliste!
Kuidas nii? Kohe seletan!
Kapitalist on kapitali omanik ehk teisisõnu ettevõtte omanik. Eestis ei maksustata ettevõtete kasumit kohe selle tekkimisel, küll aga maksustatakse kasumit selle jaotamisel ehk siis, kui toimub dividendide välja maksmine. Esiteks tõstetakse valitsuse maksumuudatustega dividendidele rakenduvat tulumaksumäära 20%-lt 22%-ni. Kuid see pole veel kõik.
Kahetsusväärselt kehtib Eestis alates 2018. aastast Jüri Ratase juhitud valitsuse initsiatiivil regulaarselt makstavatele dividendidele soodusmäär. Kui sinu ettevõte jaotab sama summa dividende iga aasta, pead maksma neilt dividendidelt ainult 14% tulumaksu!
Mõelge, milline ebaõiglus siin on: töötaja brutopalgast peetakse kinni 20% tulumaksu ja veel lisaks sellele tuleb maksta 33% sotsiaalmaksu, see-eest iga aasta endale kasvõi paarkümmend miljonit dividende välja maksev kapitalist peab maksma ainult 14%.
Õnneks selle ebaõigluse aeg saab otsa: regulaarselt makstavate dividendide soodustuse kaotatakse ja nüüd kõigil ettevõtetel tuleb maksta 22% tulumaksu omanikele jaotatavatest dividendidest. Seega dividendide tulumaksumäär tõuseb 14%-lt tervelt 22%-ni! See on kordades suurem tõus kui on käibemaksu tõus tarbijatele!
Muide regulaarselt makstavate dividendide soodusmäära kaotamine oli ilusti SDE valimisprogrammis sees.
Kui aga rääkida töötajate maksustamisest, siin uue tulumaksuskeemi järgi ei pea sentigi juurde tulumaksu maksma ükski inimene, kes teenib alla 8000 euro kuus.
Lühidalt: kapitalist kaotab, valdav enamus palgatöötajaid võidab. Pole üllatav, et Joakim Helenius asus koalitsioonilepingut kritiseerima: ta tahtis ilmselt näha palju parempoolsemat maksupoliitikat kui see, mida valitsus ellu viia kavatseb.
Viimastel päevadel tõusetus ka pankade avansilise tulumaksu teema. Kuid siingi suund on selge: pangad hakkavad rohkem makse maksma. Praegu on pankade avansiline tulumaks 14%. Nagu ütles Reformierakondlane Annely Akkermann, hetkel arutatakse, kas pankade avansiline tulumaks oleks kohe 22% või mitte.
Selge aga on see, et ka siis, kui tulumaks oleks madalam – nt 16% või 18%, – dividendide jaotamise hetkel tuleks ikka pankadel maksta 22%-ni puudujääva osa kinni. Seni pangad said vältida avansilisele tulumaksule lisaks üldse millegi juurde maksmist tänu regulaarselt jaotatud dividendide soodusmäärale. Selle soodusmäära kaotamine paneb nii panku kui ka teisi kasumlikke ettevõtteid kõvasti makse juurde maksma. Kapitali omanikke hakatakse rohkem maksustama!
Miinimumpalga tõus korvab küllaga käibemaksu tõusu
Kirjutasin kapitali omanikest, mis aga on lood töötajatega? Tõsi on see, et erinevalt kapitalistist keskmine töötaja ei saa suuremat osa oma sissetulekust säästa ja investeerida: tal on vaja süüa ja arved kinni maksta. Ning tõsi on ka see, et käibemaks tõuseb 20%-lt 22%-ni.
Õnneks siin jälle tuleb appi koalitsioonileping: kui maksuküüru kaotamine aitab pigem keskmise palga saajaid, siis alampalga tõus – ning seda sätestavat kokkulepet Arto Aasa sõnul poleks iial sõlmitud sellisel kujul valitsuse surveta – toob suure leevenduse madalapalgalistele. Olgu mainitud, et koalitsioonileppesse jõudis miinimumpalga kiirtempos tõstmine tänu sotsiaaldemokraatidele.
Teeme lihtsad arvutused. Praegu miinimumpalk on 725 eurot kuus. Kui töötaja on teinud mõistliku otsuse ja on teise pensionisambaga liitunud, jääb talle kontole 689,92€. Kui ta kulutab seda kõike praegu poes ja kommunaalide eest makstes, tuleb tal tasuda 114,99€ käibemaksu. Uue 22%-se käibemaksumääraga tuleb aga maksta 124,41€ käibemaksu ehk kõigest 9 eurot 43 senti kuus rohkem.
Küll aga tõuseb miinimumpalk järgmisel aastal kokkuleppe kohaselt 42,5%-ni keskmisest palgast. Eesti Panga värskeima prognoosi järgi on järgmisel aastal keskmine palk 1979€, seega miinimumpalk peaks tõusma kõigi eelduste kohaselt alates jaanuarist 841€-ni. See tähendab rohkem kui 100 eurot palgatõusu nii bruto kui neto! Kümme korda suurem võit miinimumpalga saajale, kui ta kaotab käibemaksu tõusule!
Kuid see pole veel kõik: 2025. aastal tõuseb miinimumpalk 45%-ni keskmisest palgast, 2026. aastal 47,5%-ni ning alates 2027. aastast hakkab miinimumpalk võrduma 50%-ga keskmisest palgast ehk ca 1100 euroga. See saab olema netovõit miinimumpalga saajale võrreldes hetkeseisuga pea 300 eurot kuus! Kui aga keskmine palk peaks tõusma hetkel prognoositust veidi kiiremini, siis tõuseb ka kokkulepitud miinimumpalk, ja seega madalapalgaliste võit, veelgi suuremaks.
Miinimumpalga tõusust võidavad ka sellest paari-kolmesaja euro suurema palgaga inimesed: tööturul tekib surve nende palkade tõstmiseks. Lihtne on kaupluse näide: kui kassapidaja ja laotöötaja palk on tõusnud, tuleb tõsta ka vahetuse vanema palka, sest viimase töö nõuab suuremaid kogemusi ja oskusi. Kui talle palka ei tõsteta, ta võib ju ka konkurendi juurde tööle minna.
Lühidalt koalitsioonileppest ja maksumuudatustest saab kirjutada nii: kapitalistid on mornid, töötajail aga on põhjust rõõmustamiseks!
Mark Gerassimenko
noorsots, majandustudeng ja SDE põhikirja- ja programmitoimkonna liige
Noorsots: suurim maksutõus tabab kapitaliste, miinimumpalga saajaid ootab supervõit!