Riigikogu esimees selgitas, et pensionisüsteemi on vaja muuta seetõttu, et tänane süsteem hoiab vahed pensionides väiksemana, kuid tulevikus ta seda enam teha ei suuda ning suured palgavahed kanduvad üle ka pensionidesse. Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab esimese samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.
ütles ETV saates “Ringvaade”, et pensioniga on Eestis toimumas praegu suur muudatus, kuid sellelele pole keegi tähelepanu pööranud. “See suur muudatus on üleminek paindlikule pensionieale – teatud tingimustel, inimene ise valib, millal ta soovib pensionile jääda. See on kõige fundamentaalsem muudatus,” rääkis ta.
Muudatused pensionisüsteemis ei puuduta Nestori kinnitusel tänaseid pensionäre.
Nestor selgitas, et kui praegu inimesed eriti ei usu teise pensionisambasse, siis näiteks 2035. aastal annab teine sammas juba väga suure osa inimese pensionist.
“Esimeses sambas oleme muudatused ära teinud juba kümme aastat tagasi. Seal on nii, et kui keegi läheb pensionile, siis ta pension arvutatakse nii, et seal on kõigile võrdne osa – baasosa -, mis ei sõltu palga suurusest või staažist, ning järgmine osa sõltub alates 1999. aastast sellest, kui palju inimene töötasu sai,” selgitas Nestor.
“Kuna meil selgus, et teise sambaga liitus nii palju inimesi – arvasime, et ühineb 250 000 inimest, aga täna on 630-640 000 inimest -, siis praegu on juba ette näha, et kui tänane süsteem hoiab tänu baasosale praegused palgavahed pensionides väiksemana, siis tulevikus ta seda enam teha ei suuda ehk suured palgavahed, mis meil on, kanduvad teise samba osakaalu tõttu väga oluliselt üle ka pensionidesse,” lisas ta.
“Suurem erinevus tuleneb teisest sambast, kus inimesed saavad pensioni sõltuvalt oma palgast,” ütles ta.
Nestori sõnul antakse neile, kes varem teise sambaga ei liitunud, selleks uus võimalus.
Nestor selgitas, et kuni aastani 2020 mingit muudatust esimeses sambas ei toimu ja kõik jääb samamoodi nagu praegu. “Kuni aastani 2037 arvutatakse inimese panust selliselt, et pooles ulatuses palga järgi ja pooles ulatuses staaži järgi. Alates 2037. aastast on tänaste kavade järgi jutt sellest, et palga suurust esimeses sambas üldse ei arvutata,” selgitas Nestor.
“Kõik, kes kavatsevad teha tööd 2037. aastani, teie pensionis ka esimeses sambas võetakse arvesse seda, kui suur oli töötasu ja kogumispensionis võetakse ainult seda arvesse,” lisas ta.
Seoses pensionisüsteemi muudatusega kutsutakse inimesi, kes ei saa veel pensioni ja on töötanud enne 1999. aastat, viima oma tööraamatud sotsiaalkindlustusametisse, et töötamise andmed elektrooniliselt sisestada.
Nestor märkis, et juba 2009. aastal võeti vastu seadus, mis ütles, et inimestel pole vaja tööraamatuid enam pidada ning need võiks viia sotsiaalkindlustusametisse. Ka tol ajal kirjutati Nestori sõnul sellest, kuid siis leidis see vähe huvi.
Tema sõnul on inimeste tööraamat tõenäoliselt nende viimases töökohas.
Nestor märkis aga, et valitsus võiks rohkem mõelda, kuidas sõnum valitsuse tegevuse kohta ühiskonnas paremini arusaadav oleks.