Natalie Mets: Tartu, ära korda alkoholipiiranguid karmistades Tallinna vigu

digiAlkoholipoliitika

Tartu Linnavolikogu hakkab oktoobris arutama alkoholi müügipiirangute karmistamist, põhjuseks öise heakorra rikkumiste arvu kasv. Väidan, et Tallinnas ei ole sarnased piirangud oma eesmärki täitnud ning enne, kui minna midagi piirama, tuleks pidada üks arutelu ning küsida kõikidelt osapooltelt, millised on probleemid ja millised võiksid olla toimivad lahendused, kirjutab Eesti Päevalehes Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets. 

Tartuga samal ettekäändel lühendas Tallinna linnavolikogu kaks aastat tagasi alkoholimüügi kellaaegu nii, et alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on keelatud tööpäevale eelneval ööl kella kahest kuueni ning laupäevale ja pühapäevale eelneval ööl kella kolmest seitsmeni. Mõningate küsitavate eranditega.

Määrus ei tee alkoholimüüjatel vahet

Tallinna puhul oli kõige probleemsem koht vanalinn, mille tänavad siiani padujoobes inimestest üleujutavad. Kaks aastat pärast piirangute kehtestamist ei ole elanike kaebused kadunud ning tavatud ei ole ka kodanike saadetud fotod ja videod Tallinna linna esindajatele hommikul kell 6 tänaval räuskavatest inimestest, seda olenemata päevast.

Väga kiire analüüs ütleb seega, et kehtestatud piirangud ei täida taotletud eesmärki. Kusjuures ka Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, kelle koduerakond (Keskerakond) selle piirangu ellu kutsus, tunnistas augustis techno-klubis HALL toimunud seminaril, et selle määruse puhul on nii mõnigi viga, mida mõisteti tagantjärgi (kuid parandama pole mindud).

Esimene neist vigadest on nõrk järelevalve. Väga pikalt tehti seda minimaalselt ning viimasel ajal on kontrollitud kassatehinguid, mis mulle isiklikult tundub suhteliselt tarbetu tegevus, sest vaevalt ükski baaripidaja seadusele vastukäivaid tehinguid kassa süsteemist läbi laseb.

Teine viga seisneb selles, et määrus ei tee vahet diskoteegil, ööklubil, elava muusika kontserdikohal ja baaril. Määruses on küll defineeritud ööklubi, millel on õigus müüa alkoholi teistest tund aega kauem, kuid jääb arusaamatuks, kust definitsioon pärineb ja millele tugineb.

Kolmanda veana tõi abilinnapea välja, et määrus ei erista piirkondi ning näiteks elamupiirakondadele ja tööstusrajoonidele kehtib sama reeglistik.

Probleemid tänaval, mitte baaris

Erinevat tüüpi asutustele peaksid kehtima erinevad reeglid, sest tehakse sisuliselt erinevaid asju erinevate kuludega. Hetkel kannavad karistust ka sellised kohad, kes toovad meie linna lisandväärtust nii kohalike kui turistide jaoks, panustavad Tallinna noorte muusikute ja teiste artistide arengusse ning pakuvad külalistele põnevat, harivat ja silmaringi laiendavat kultuuriprogrammi. Selliste tegevustega kaasnevad suuremad kulud ning kui enne müügipiirangut said need kohad enam-vähem hakkama, siis tänaseks on mitmed neist rahalistes raskustes.

Vladimir Svet tõi paneelis kõneledes välja olulise asjaolu, et probleemid ei teki üldiselt asutustes sees, vaid tänavatel. Pakun, et selle probleemi lahendamiseks võiks suunata rohkem ressurssi munitsipaalpolitseile, kes saaks probleemsetes piirkondades teha regulaarseid kontrollkäike ning lahendada probleemid nende tekkimise hetkel.

Eelnevast saab järeldada, et alkoholimüügi kellaajaline piirang ei ole lahendus öise heakorra probleemidele ning võib paraku saatuslikult mõjuda hoopis linnas tegutsevatele kultuuriasutustele.

Lahenduste leidmiseks võib eeskujuks võtta nii mõnedki linnad, kes on sarnase probleemiga silmitsi seisnud. Proovida võiks nii vastutustundliku alkoholi serveermise põhimõtete omaksvõtmist ja rakendamist kui alkoholi müügilubade taastamist.

Pärnu – istu, viis!

Kui hetkel piisab alkoholi müümiseks oma tegevuse registreerimisest internetis, siis lubade süsteem seaks taotlejale kriteeriumid, mille rikkudes jäädakse ka loast ilma. Nii saab näiteks kehtestada vastutustundliku alkoholi serveerimise koolituse läbimise kohustuse kõikidele asutuse töötajatele, nõuda asutustelt kindla arvu kvalifitseeritud turvatöötajate olemasolu ja muud vajalikku. Kui nõuete vastu eksitakse, järgnevad sanktsioonid ning ettevõte jääb müügiloast ilma.

Ka Pärnu rakendas aasta tagasi jäigemad alkoholimüügi piirangud, kuid on kiiduväärt, et omavalitsus võttis valdkonda kuulda. Nende palvele vastati ja möödunud suvel leevendati piiranguid ning lubati alkoholi müüa kaks tundi kauem.

Võttes Pärnu linna eeskujuks ning õppides Tallinna vigadest, soovitan Tartu poliitikutel enne otsuse langetamist korraldada ettevõtjatega kohtumine, kaasates seega võimalikult paljusid erineva profiiliga kohti, kuulates kõiki ettepanekuid. Nii saavad sündida kompromissid, millele kõik kaasa noogutavad.

Võttes aga arvesse, et probleemistik on sarnane kõigis mainitud kolmes omavalitsuses ning ehk mõnes teiseski, näib mulle, et kohalikul tasandil üksi nokitsemise asemel tuleks algatada üleriigiline alkoholipoliitika debatt. Maailma parimaid praktikaid eeskujuks võttes tuleks luua Eestile selline lahendus, mis ühelt poolt hoiaks rahva tervist ning teiselt poolt ei piiraks liialt ettevõtlust ega takistaks kultuuriasutustel oma hea töö tegemist.

Natalie Mets: Tartu, ära korda alkoholipiiranguid karmistades Tallinna vigu