Natalie Mets ja Mikk Oja: Ööelu saladuste jälil

PiretÖöelu

Kui esmamuljel on pidutsemine vaid üks suur lust ja lillepidu – oodatud põgenemine hallist argipäevast -, siis tõenäoliselt oleme kõik kokku puutunud ka ööelus esinevate probleemidega. Novembri keskel osalesime Zürichis ööelu konverentsil NIGHTS, et näha, kuidas eesrindlikumad riigid lähenevad ööelus esinevatele probleemidele, sest probleemid on tegelikult sarnased nii Zürichis, mujal Euroopas kui Tallinnas/Eestis. Turvalisuse tagamine ööelus on Eestis äärmiselt aktuaalne teema, millega peab mitmel tasandil märkimisväärselt teadlikumalt tegelema.

Kolm päeva kestnud konverentsiprogramm hõlmas muuhulgas teemasid nagu rahvusvaheline ööelu korraldus, seksuaaltervis ja seksuaalne vägivald ööelus, öine kultuurielu, jätkusuutlik peokorraldus ning uimastite (nii alkoholi kui narkootikumide) meelelahutuslik tarvitamine.

NIGHTS konverents tegeles sellel aastal aga väga suures mahus justnimelt narkootikumide teemaga. Toimusid vestluspaneelid, esitlused ja arutelud, kus teemadeks olid näiteks uued trendid järjest ennustamatumaks muutuval narkoturul, narkootikumide tarvitamine seksuaalse võimekuse ja naudingu tõstmiseks, „sokutamise[1]“ (spiking) probleemi keerukusest või narkopoliitika kujundamisest laiemalt. Kohapeal võis tutvuda kõikvõimalike infomaterjalide ja tarvikutega, mida erinevad organisatsioonid ööelus osalejatele jagavad eesmärgiga võimaldada inimestel teha teadlikumaid ja turvalisemaid valikuid. Populaarsust koguvad ka üritustel ringi jalutavad „teadlikkuse tiimid“ (awareness team), kes kannavad äratuntavat tähistust ja annavad head nõu turvalisemaks käitumiseks ning märkavad abivajajaid.

Ka Tervise Arengu Instituut ning Tallinna linn koos erinevate partneritega on pidevalt otsimas lahendusi erinevatele ööelu probleemidele. Zürichis oli julgustav näha, et mõned siin töös olevad teemad ja tegevused nagu näiteks tasuta vee kättesaadavus, „teadlikkuse tiimid“, koolitused baariteenindajatele ja erinevad kampaaniad, on oma olemuselt sarnased asjadele, mida tehakse sellistes ööelu pealinnades nagu Amsterdam, Berliin või Bristol.

Erilise tähelepanu all oli konverentsil aga narkootikumide tarvitamise eelne testimine (drug checking), kus analüüsitakse mustalt turult pärit narkootikumide täpset koostist ja nõustatakse inimesi, kuidas oma tervist paremini hoida, rõhutades seejuures alati, et kõige ohutum on siiski tarvitamisest üldse hoiduda. Selline testimine võimaldab ka inimesi hoiatada juhul, kui turule ilmub mõni uus ohtlik aine. Kuigi testimistehnoloogiaid on väga erinevaid, siis Zürichis selle koha pealt järeleandmisi ei tehta – tipptasemel mobiilne labor[2] seatakse üles ka ööklubisse või festivalile.

Vestluses Zürichi klubikomisjoni esimehega selgus lisaks, et alates sellest, kui Zürichis on inimestel võimalus oma narkootikume testida, on ohtlike ja tundmatute lisaainete osakaal oluliselt langenud. Kui küsisime labori töötajatelt tolle päeva tulemuste kohta, siis öeldi, et kõigi proovide lisaainete sisaldus on väga madal, jäädes alla 10%.

Teenuse positiivset mõju meelelahutusüritustel on viimasel ajal välja toonud näiteks Suurbritannia[3] ja Austraalia[4]. Enamus teenust kasutavatest noortest saavad seal esimest korda rääkida spetsialistiga oma uimastitarvitamisest[5]. Eestis läbiviidud reoveeuuringud toovad selgelt välja, et suur osa uimastite tarvitamisest toimub just nädalavahetustel[6] ehk tõenäoliselt meelelahutuslikel eesmärkidel. Surmapõhjuste registri esialgsetel andmetel on üleannustamisega seotud surmade arv meil sellel aastal taas tõusmas. Narkootikumide tarvitamise eelne testimine on Eesti narkopoliitika strateegias üks sekkumistest, mida me seni veel proovinud ei ole.

Võiksime Zürichilt kogetu põhjal eeskujuks võtta ning siingi rääkida uimastitega seotud teemadest avatult ning valehäbita. Ööelu on samuti osa rahvatervisest ja öösel avaneb meil võimalus rääkida ka nende inimestega, kelleni me päeval ei ulatu. Kõige suuremad kahjud tekivad just nulltolerantsist tingitud teadmatusest.

  1. Inimese joogi sisse tema teadmata uimastite (nt GHB) lisamine eesmärgiga teda hiljem (seksuaalselt) ära kasutada. Mõiste eestindamise eest täname Mart Kalvetit.
  2. https://www.gsi.be.ch/content/dam/gsi/dokumente-bilder/de/themen/gesundheit/heilmittel/laboranalysen/poster-drugchecking.pdf
  3. Drug-checking services at festivals improve attendee safety, study shows | DJMag.com
  4. Australia’s first fixed pill testing site to launch in Canberra with hopes of sparking a national initiative | Australia news | The Guardian
  5. Drug safety testing, disposals and dealing in an English field: Exploring the operational and behavioural outcomes of the UK’s first onsite ‘drug checking’ service – ScienceDirect
  6. Reovee uuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääkide suhtes | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

Autorid:

Mikk Oja, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Natalie Mets, Tallinna ööelu nõunik (SDE)

Lugu ilmus 10.01.2023 Õhtulehes