Lisaks kuulsin, et mina ei olevat enam noor.

Ise pean end nooreks siiani ning seega soovin Annette Nordmannile kinnitada, et on küll poliitikas ja riigikokku pürgimas neid inimesi, kes mõtlevad noortele ning mitte vaid nende vanematele ja vanavanematele.

Ma kandideerin riigikokku, sest tunnen, et on minu põlvkonna kohustus asuda lõpuks riigi juhtimise juurde ja seepärast olen valdkonnana valinudki poliitika. Julgustan seda tegema ka teistel alla 35-aastastel, et sama vanusegrupi valijatel oleks kellegagi samastuda ja kedagi valida.

Ka teemad, mille eest ma seisan, võiksid noori kõnetada, sest need on välja töötatud just neile mõeldes. Nende hulka kuuluvad ravikindlustus kõigile, võrdsed võimalused, astmeline tulumaks, abieluvõrdsus, uimastite ennetuspoliitika kaasajastamine ning taastuvenergia arendamine.

Selleks, et erakonnad praegusest rohkem oma lubadusi noortele suunaks on tarvis head kahepoolset suhet – poliitikud lubavad (ja teevad) ning noored valivad. Muidugi rõõmustaks mind isiklikult veel see, kui 31-aastane naine ei oleks enam riigikogu kandidaatide seas täielik haruldus vaid tavapärane nähtus. Nii saaks järgmine koalitsioonileping kindlasti mitmekesisem ning ei koosneks vaid lubadustest peretoetusele ja pensionitõusule.