Veel umbes poolteist aastat tagasi polnud ma kindel, et näiteks munitsipaalpolitseil võiks või peaks olema senisest rohkem õigusi. Aasta Tallinna linnas töötamist ning tihedat koostööd nii mupo kui politseiga on tekitanud veendumus, et ööeluvaldkonnas võiks see kindlasti nii olla.
Arusaadavatel põhjustel on väljakutsed, mille sisuks öörahu rikkumine, politsei jaoks madala prioriteediga – sellest olulisemad on näiteks (lähisuhte)vägivald või mõni muu ränk rikkumine.
Ja nii peabki olema. See aga tähendab, et kui inimene helistab näiteks kell üks öösel politseisse, sest naabrite juurest või naabruskonnas asuvast lokaalist tulev vali muusika ei lase magada, võib politsei jõuda kohale mitu tundi hiljem. Üldiselt tähendab see, et inimene on terve öö üleval olnud ning ehk on pidugi politsei saabudes juba läbi. Muidugi on ka neid kordi, kui muid väljakutseid on vähem. Sel juhul saabub politsei kiiresti, muusika keeratakse vaiksemaks ja kõik laabub. Neid olukordi on paraku vähem.
Minu ettepanek on öörahu rikkumistega seotud koormus suunata politseilt munitsipaalpolitseile ning muidugi teha selleks vajalikud õiguslikud ja ressursilised korrektuurid. Kui praegu helistavad inimesed öörahu rikkumiste korral politseisse, siis edaspidi võiksid need kõned vähemalt Tallinnas minna otse mupole.
Nii koonduksid kõik selle valdkonna väljakutsed ühte kohta, mis omakorda aitaks ladusamalt ka infot analüüsida: kust tuleb kõige rohkem kaebusi, milliste piirkondade kohta ning millistel aegadel. See võimaldab ka päevasel ajal tõhusamat ennetustööd teha.
Teine samm, mis muudaks ööeluga seotud probleemide lahendamise ladusamaks, oleks munitsipaalpolitsei loodav ööelu-üksus, mille ülesandeks saaks nädalavahetuste öötundidel regulaarsete kontrollkäikude tegemine peamistes meelelahutuspiirkondades.
Niimoodi saaks probleeme lahendada juba nende tekkimise ajal. Olgu selleks vanalinna sissesõitev takso, lärmavad või vägivaldsed inimesed tänaval, müra mõnes baaris või pubis, ahistamine või liiga joobes inimene, kes võib ohtlik olla nii teistele kui ka endale. Pikemas vaates tekiks niimoodi probleeme vähem, sest jamadesse ei taha ju keegi sattuda.
Võrreldes 2019. aastaga on väljakutsed seoses öörahu rikkumistega politsei statistika järgi kasvanud, politsei ressursid aga vähenenud. Lepime kokku ja anname selle osa mupole.
Nagu ka enne mainisin, on selle jaoks vaja teatud lisaressursse ning need tuleb leida kohalikul omavalitsusel. Kokkuvõtvalt võivad need lisavahendid olla praegustest lahendustest soodsamad, sest tulemusena on öised tänavad turvalisemad, linnas elavad inimesed õnnelikumad, mupol rohkem võimalusi oma linna heakorda panustada ning politseigi saab oma fookust suunata veelgi suurema turvatunde loomisse.
Natalie Mets: munitsipaalpolitseile rohkemate õiguste andmine muudab kõigi ööelu paremaks