Sotsiaalministeerium avaldas sel nädalal dokumendi, millega seatakse alkoholipoliitika peamised sihid aastani 2035 ja tutvustatakse tegevusi nende saavutamiseks. Kokku keskendutakse viiele arengusuunale, mille alategevuste hulgas on mitmeid huvitavaid ettepanekuid, näiteks alkoholiaktsiisist osa suunamine sõltuvusravi ning ennetuse rahastamiseks.

Hea tõdeda, et ühe ettepanekuna teiste seas on ka alkoholimüügi tasuliste ja tähtajaliste lubade süsteem ehk litsentsisüsteemi kehtestamine. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus litsentsisüsteemi ei eksisteeri, alkoholi võib müüma hakata igaüks ning kokkuleppeid nagu joobe tunnusega või alaealistele alkoholi mitte müümine eiratakse, sest hirmu loa kaotamise ees ei ole ning rikkumistele karistust üldjuhul ei järgne.

Sotsiaalministeeriumi tehtud ettepanekuid hakkab valitsus arutama uuel aastal ning on mitmeid võimalusi, kuidas väljapakutud lubade plaani teostada. Kuigi Reformierakonna majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo jõudis juba „Aktuaalses Kaameras“ kommenteerida, et oluline on säilitada vaba konkurents ja vältida ülereguleerimist, siis julgustan valitsust langetama valikuid, mille sarnased on teistel riikidel võimaldanud saavutada seatud eesmärke.

Litsentsisüsteem peaks kindlasti olema mitmekülgne, kohandudes ettevõtete tüübi, asukoha, suuruse ning kultuuriprogrammi olemasolu või puudumisega, kindlasti tuleks eristada jaemüügi ettevõtteid alkoholi serveerivatest ja heakorra eesmärkide tagamiseks tasuks kaaluda ka sulgemisaegade määramist.

See tähendab, et lihtsama kontseptsiooniga ettevõtted, nagu baarid või pubid, võiksid saada õiguse müüa alkoholi ja olla avatud lühemat aega, samas kui lisandväärtust loovatel ettevõtetel nagu kontserdi- või etendusasutused võiks olla võimalus pikematele müügiaegadele. Lisaks võiks kaaluda ka ööpäevaringsete litsentside kehtestamist.

Eeskuju maailmast
Õnneks ei pea alustama nullist, sest maailmas on palju häid eeskujusid, mida võiksime kohandatult rakendada. Näiteks pean isiklikult üheks parimaks mudeliks Austraalia süsteemi. Seal eksisteerivad erinevad litsentsitüübid, mis arvestavad ka selliseid kohti, millel on suuremad kulud elava muusika või muu kultuuriprogrammi tõttu. Lisaks peavad litsentsi omanikud tagama, et nende töötajad on läbinud erinevad koolitused.

Eestis võiks sellisteks olla Tervise Arengu Instituudi loodud alkoholi vastutustundliku serveerimise ning Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna linna koostöös valminud seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu koolitused.

Soovin veel esile tõsta Sotsiaalministeeriumi ettepanekut keelata alkoholi müük lasteaedade ja koolide vahetus läheduses. Et vahetut lähedust ei ole defineeritud, siis selle määramisel tuleks kindlasti toetuda rohkem varasemale uurimistööle ning vähem kohalike alkoholipoodide lobitööle. Tallinna linna kehtiva määruse järgi ei ole alkohoolse joogi jaemüük lubatud kaupluses, mille sissepääs asub vähem kui 50 meetri kaugusel põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse peasissepääsust.

Leian, et 50 meetrit on liiga vähe ja distants võiks olla vabalt kümme korda suurem. Liiatigi, et hetkel ei toimi tegelikult ka kehtiv piirang väga hästi nagu tõestas hiljutine Levila Alkolevi eksperiment, mille käigus avati alkoholipood 20 meetri kaugusel lastehoiust.