Täna on meie päev. Nii muistses Kreekas kui ka meie oma kultuuriruumis on mitmeid pidustusi, kus võim on justkui naiste käes ning ühiskond teiseneb karnevali laadis praktikate abil. Mis muidu on keelatud, on täna lubatud. Nagu nüüd: naistele kingitakse lilli ja mõnel pool pakutakse kooki. Kas pole mitte ebanormaalne, et naistest lugupidamine ühiskonnas piirdub aastas ühe päevaga?
Lilli jaksame me tegelikult endale ikka ise ka osta. Olulisem oleks meie võrdne kohtlemine tööturul. Lõpuks peab hakkama levima ka arusaam, et pigem naistega seostatavad tööd on väärtuslikud. Miks arvatakse, et vaimne töö (naised on ju meestest paremini haritud, ent vähem makstud) või hoopis empaatilised vallad on teisejärgulised? On papagoina korrutatud, et lisaks laste eest hoolitsemisele on reeglina just naised, kelle õlul on lähedaste – olgu kehvaks jäänud isa või äi või vajada abi puudega järglane – abistamine. Pigem tehakse seda tasuta, oma põhitöö ja huvialade arvelt. Kui meie seda ei teeks, siis kukuks ühiskond kokku. AI ja robotiseerimine pole siin lahendusteks. Vasakpoolsetena usume, et võrdsem tööde koduste tegemiste ning hoolduskoormuse jaotus ning vajadusel ka tasustamine on kõigile hea.
Me ootame tänagi mõistmist. Nagu me teame, soositi nõukodude sotsialismis naiste tööhõivet. Tänu sellele võis sinust saada traktorist, aga ka arhitekt ning õpetaja. See on lisaks tasuta haridusele ning meditsiinile suurepärased väärtus, mida tasub hoida. Siiski tuleb asjadega edasi minna ning mitte näha inimeses tolle aia kombel ühiskonnale vajalikku mutrikest, vaid ikka isiksust oma eriliste murede ning rõõmudega. Et saaksime teha tööd ja olla ema, vajame hõlpsalt kättesaadavaid kodule lähedal olevaid lasteaia- ja koolikohti, vahetustega valdades vajadusel paremaid graafikuid ning vajadusel ka lastehoidu töökohtades.
Patriarhaadi ilmingud on takistanud ka teiste valdade edenemist.
Üks naeruväärselt meeste domineeritud valdkond on poliitika. Europarlamendi valimisi silmas pidades tasub pilk pöörata meie tarkadele, tegusatele naistele. Ärme lase end riigikogu valimiste kombel hirmutada, lasta endale peale suruda sõjanarratiividega häma, totter-naljakaid selfiesid, elukunsti-ekspertsust.
Seega: hinnakem, toetagem ning ka valigem naisi!
Karin Paulus, Naiskogu Kadri asepresident