Naiste majandusliku sõltumatuse saavutamiseks on oluline luua paremad võimalused töö- ja pereelu ühildamiseks, märkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kes juhib täna ÜRO kõrgetasemelisel kohtumisel New Yorgis ministrite ümarlauda naiste sotsiaalkaitse teemal.

“Eesti poliitiliste prioriteetide hulgas on töö- ja pereelu tasakaalu toetamine ning vanemliku vastutuse ühtlasem jagunemine naiste ja meeste vahel,” ütles minister Riina Sikkut, kelle sõnul toob naiste majanduslik iseseisvus kasu kogu ühiskonnale.

Lapse eest hoolitsemise kohustus on seni langenud peamiselt naiste õlule, mistõttu on just naiste karjäärikatkestused pikad ning mõjutavad ka nende edaspidist olukorda tööturul. “Selleks, et ka väikelastega naised saaksid soovi korral jätkata osalise ajaga töötamist ning laste eest hoolitsemine jaguneks ühtlasemalt mõlema vanema vahel, on Eestis tehtud mitmeid olulisi poliitikamuudatusi,” jagas minister Sikkut Eesti kogemust ÜRO liikmesriikide ministritele.

Tuleva aasta juulist saavad isad jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks saades selle perioodi eest vanemahüvitist, samuti on isadel jätkuvalt võimalik võtta osa juba kehtivast jagatavast vanemapuhkusest. Alates 2022. aastast saavad vanemad jagada vanemapuhkust omavahel ka päevade kaupa ehk mõlemal vanemal tekib võimalus soovi korral osaajaga töötada ja saada vastavalt vanemahüvitist.

“Uuringud kinnitavad, et mõlema vanema aktiivne osalemine lapse kasvatamises mõjub hästi peresuhetele ja samuti on siis tõenäolisem järgnevate laste sündimine,” märkis minister Sikkut.

Suurt hoolduskoormust tekitab pereliikmetele sageli ka eaka või puudega lähedase abistamine. “Nii Eestis kui ka mujal maailmas on traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna hoolduskoormuse kandjad eelkõige naised, mis väljendub ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes. Neist naistest paljud sooviksid naasta tööturule. Kui seni lähedasi kodus hooldanud inimesed saaksid asuda tööle või alustaksid töötamist senisest suurema koormusega, võiks see riigile tuua lisanduvat maksutulu pikema perioodi jooksul sotsiaalministeeriumi hinnangul üle 50 miljoni euro,” selgitas minister Sikkut.

Lisaks eelnevale rõhutas minister riikidele vajadust töötada selle nimel, et ka palgatase tõuseks neis sektorites, kus traditsiooniliselt on ametis naised. Eesti näitel on selleks õpetajad, meditsiiniõed, hooldustöötajad jt.

“Näiteks on põhikooli ja gümnaasiumiõpetajate keskmine palk viimase kaheksa aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Samas on pikk tee veel minna, et õpetajate tegelikud palgad tõuseksid OECD keskmisele tasemele. Õnneks on viimastel aastatel olnud poliitiline tahe tõusu jätkamisele,” märkis Sikkut. Ta lisas, et ka arstide palgatõus on viimase viie aastaga olnud 55%, õdedel 65,6%.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb 11. ja 12. märtsil New Yorgis iga-aastasel naiste staatuse teemalisel kõrgetasemelisel istungil ja peab ÜRO suures saalis Eesti riigikõne. Tänavu arutavad ÜRO liikmesriikide ministrid ja esindajad, kuidas tugevdada sotsiaalkaitset, pakkuda avalikke teenuseid ja kujundada taristu selliselt, et need toetaksid nii meeste kui ka naiste iseseisvat toimetulekut ja aktiivset osalemist kõigis eluvaldkondades.

Naiste Staatuse Komitee (CSW) on globaalne valitsustevaheline organisatsioon, mis on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja naiste õigustele. Eesti on juba teist korda komitee asepresidendi rollis. Sel aastal on osalemas rekordarv ministreid ja riigijuhte ning ühtekokku on delegaate üle 10 tuhande.