Välisminister Sven Mikser rääkis Soomes visiidil viibides Helsingin Sanomatele, et loodetavasti jätkab USA 
president Donald Trumpi ajal Euroopas senist välispoliitilist suunda, kuid nentis, et USA langetab otsuseid eelkõige ikkagi oma riiklikest huvidest lähtuvalt.
Mikseri sõnul ei pea ta õigeks ühegi usu diskrimineerimist või otsuseid, mis võivad anda tagasilöögi USA rahvusvahelisele positsioonile või turvalisusele.
Mikser avaldas lootust, et USA eelmise presidendi Barack Obama poolt Euroopasse saadetud väed jäävad ka Trumpi ajal siia.
“Oletame, että USA on oma poliitikas järjepidev,” märkis Mikser.
Mikseri sõnul räägiti Eestis kaitsekukulutuste õiglasemast jagamisest juba ammu enne USA valimisi ja Trumpi presidendiks saamist.
NATO on seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik eraldaks kaitsekuludeks kaks protsenti SKP-st, samas on Eesti seda eesmärki täitnud ka majanduskriisi ajal ehk ajal, kui teised Balti riigid kaitsekulutusi kärpisid.
Mikseri hinnangul on USA-l ja Euroopal ühised huvid. “Euroopa soovib kindlasti, et USA suudaks jätkuvalt olla läänemaailma liider,” ütles ta.
Mikseri hinnangul on ka Eesti ja Soome seisukohad Läänemere turvalisusele samad, kuigi rõhuasetused on mõnevõrra erinevad.
“Venemaa endisest provotseerivam ja agressiivsem poliitika on kasvatanud pingeid Läänemerel,” nentis ta ja meenutas, et Venemaa on viimase 10 aasta jooksul kaks korda alustanud sõda oma naabrite vastu, 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas.
Mikser leidis, et Venemaad on siiski võimalik mõjutada nii, et olukord ei muutuks pingelisemaks.
“Me ei pea Eestis Vladimir Putinit irratsionaalseks. Ta on väga ratsionaalne, külmalt kalkuleeriv ja seetõttu on teda võimalik mõjutada heidutusega,” arvas Mikser.
Tema sõnul mõjub Läänemerel sellise heidutusena Venemaa jaoks kindlasti Nato.