Septembrikuu värsked inflatsiooninäitajad kinnitavad: aastaga kallines side peaaegu kõikidest kaubagruppidest kõige kiiremini – lausa 7,7 protsenti. Paralleelselt hinnatõusuga maksis ainuüksi Telia eelmise aasta eest välja 80,9 miljonit eurot dividende. Õnneks on valitsus saatnud juba kevadel riigikogule menetlemiseks eelnõu, mis annaks konkurentsiametile täiendavad volitused tarbija huve teeniva õiglase konkurentsi jõustamiseks. Paraku on eelnõu vastuvõtmine veninud opositsiooni vastuseisu ja Eesti 200 äraootava seisukoha tõttu.
On teada, et Eesti turul tegutseb ainult kolm suurt sideettevõtet – Telia, Tele2 ja Elisa. Samuti on teada, et olukorda, mille puhul turgu jagab väike arv ettevõtteid, nimetatakse oligopoliks. Monopoolse ja oligopoolse turu puhul võivad aga kannatada konkurents ja seega ka tarbija huvid.
„Ma olen kogu aeg teadnud, et meil on sideteenused võrreldes naabritega tunduvalt kõrgemad ja miks nad veel kõrgemaks peavad saama, seda ma tõesti ei mõista,“ ütles mõned nädalad tagasi Aktuaalsele Kaamerale majandusanalüütik Heido Vitsur.
Samas ei ole ühelgi analüütikul või poliitikul alust ise ilma tõenditeta öelda, et mingid konkreetsed ettevõtted kuritarvitaksid oma turupositsiooni. Ju ütlevad sideettevõtete esindajad ise, et hinnatõusu on põhjustanud hoopis kasvanud investeeringuvajadused.
Õnneks on Eestis olemas üks asutus, mis on volitatud sääraseid juhtumeid uurima ja õiguslikult siduvaid hinnanguid andma – selle nimeks on konkurentsiamet.
Paraku aga napib konkurentsiametil pahatihti volitusi ja ressursse kõikide selle pädevuses olevate valdkondade ettevõtete uurimiseks. Mõnes mõttes on see parempoolsete poliitikute jumaldatud „õhukese riigi“ tagajärg. Näiteks 2021. aasta seisuga töötas Eesti konkurentsiametis 45 inimest, samas kui Lätis ja Leedus vastutas konkurentsijärelevalve eest vastavalt 170 ja 245 inimest.
Ka konkurentsiameti esindajad tunnistavad, et neil ei jagu hetkel ressursse sideteenuste turu uurimiseks, kuigi antud „turg on üsna keeruline“ ning „see ei toimigi nii, nagu on olukorras, kus on rohkem pakkujaid“.
Konkurentsiseaduse remontimine aitab oma turupositsiooni kuritarvitavate ettevõtete ahnuse vastu
Õnneks on riigikogus juba maikuus esimese lugemise läbinud konkurentsiseaduse muutmise seadus, millega võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv ECN+. Muide, Eesti on pidanud antud direktiivi oma õigusse üle võtma hiljemalt 2021. aasta veebruaris, kuid seni pole seda tehtud. Iga viivitatud päeva eest määratakse Eestile 600 eurot trahvi ning praeguseks on see summa juba kasvanud üle 700 000 euro suuruseks. Kõik teised EL-i liikmesriigid peale Eesti on selle direktiivi praeguseks üle võtnud.
Kuid tiksuv trahv pole peamine põhjus, miks on riigikogul ammu aeg konkurentsiseaduse muutmise eelnõu vastu võtta. Tegelikult on ECN+ direktiiv ja seda rakendav eelnõu parimaks võimaluseks erinevates sektorites hinnatõusu ohjeldamiseks ja tarbija rahakoti säästmiseks!
Nimelt saaks eelnõu vastuvõtmise korral konkurentsiamet rohkem õigusi huvi pakkuvatelt ettevõtetelt dokumentide välja küsimiseks. Lisaks lihtsustuks konkurentsireegleid rikkuvatele ettevõtetele trahvide määramine – kuigi seda edaspidigi teeks kohus, mitte ametnikud ise.
Tarbija kannatab opositsiooni ja Eesti 200 põikpäisuse tõttu
Ometi on kogu opositsioon ühtse rindena eelnõu vastu. Esimese lugemise stenogrammist saab teada, et Keskerakonna saadiku Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul muutuks konkurentsiamet „karistusorganiks“ ja tegelikult tulevat kriisis ettevõtteid aidata, mitte reegleid karmistada.
Aidata ettevõtetel teha mida? Konkurentsireegleid tagajärgedeta rikkuda ja hindu põhjendamatult üles kruvida? Need ettevõtted, mis ausalt täidavad seadusi, ei peagi konkurentsiametit kartma. Samuti on absurdne väide, et konkurentsiseaduse muutmine ohustaks väikeettevõtteid. Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted vajavad konkurentsiturgu kui hapnikku ning tegelikkuses just õiglase konkurentsi jõustamine regulaatori poolt on asi, mis vähendaks suurte haide ebaõiglast eelist oma väikeste konkurentide ees.
Hetkel toetavad konkurentsiseaduse vastuvõtmist SDE ja Reformierakonna saadikud. Ometi on seni eelnõu suhtes olnud kahtleval seisukohal Eesti 200 poliitikud.
On kummaline, kui üks koalitsioonipartner võtab mõtlemiseks nii palju aega, kui juba 2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus seisab, et valitsuserakonnad kohustuvad võtma „kiiremas korras vastu konkurentsõiguse jõustamise direktiivi“. Eesti 200 poliitikud võiks mitte lasta opositsiooni ja lobistide udujutul ennast mõjutada – mida kiiremini koalitsioon võtab riigikogus konkurentsiseaduse muutmise eelnõu vastu, seda kiiremini saab konkurentsiamet päriselt tööle asuda.
Konkurentsidirektiivi ülevõtmise saaga absurdsus seisnebki selles, et konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee sõnul on „eelnõu valmis olnud juba mitu aastat“.
Poliitilise tahte puudumisest tingitud jätkuv tegevusetus ei ole mitte kellegi huvides: Euroopa Komisjoni Eestilt nõutud trahv kasvab lumepallina, seaduskuulekad ettevõtted on sunnitud kannatama reeglitele vilistavate konkurentide tõttu ning tarbija rahakott saab hinnatõusudest aina rohkem pihta. Saab teha ka teisiti – tuleb lihtsalt vastu võtta pikka aega sahtlis oma hetke oodanud eelnõu.