Septembris alanud läbirääkimised järgmise aasta miinimumpalga taseme üle kütavad kirgi. Kuigi ettevõtjate soov kokku hoida tööjõukulude arvelt on arusaadav, ei tohiks nad kasutada miinimumpalga kiire tõstmise mustamiseks müüte, mis tõele ei vasta. Tegelikkuses võidavad kõrgemast miinimumpalgast töötajad üle kogu Eesti, ning ennekõike just ääremaastuvates piirkondades.

Nii teatas pühapäeval Postimehes avaldatud arvamusartiklis EVEA president Ille Nakurt-Murumaa, et tema arvates ei tohiks miinimumpalka järgmisel aastal tõsta rohkem kui järgmise aasta oodatava inflatsiooni võrra, milleks on Eesti Panga prognoosi järgi 3,9 protsenti. See oleks isegi väiksem kui järgmise aasta prognoositav keskmise palga 5,4-protsendine kasv. See-eest sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud nõuavad miinimumpalga tõstmist 12 protsendi võrra.

Paraku levitab proua Nakurt-Murumaa oma artiklis tõele mittevastavaid müüte miinimumpalga tõstmise väidetavate ohtude kohta. Vastupidi EVEA juhi öeldule, võidavad miinimumpalga tõusust nii madalapalgalised töötajad endid, ääremaastuvad piirkonnad kui ka ühiskond tervikuna.

Kõrge miinimumpalk pidurdab, mitte ei kiirenda ääremaastumist!

EVEA juhi sõnul suurendavat kõrgem miinimumpalk ääremaastumist, sest kohalikud ettevõtted ei suutvat sellist palka maksta. Nakurt-Murumaa ennustab samuti, et miinimumpalga kiirele tõusule järgneks paratamatult töötuse kasv.

Ometi ei kinnita seda asjaolu faktid. Seda, et miinimumpalga taseme ja töötuse määra vahel puudub seos, tõestas oma uuringutes 2021. aastal Nobeli majanduspreemiat pälvinud USA majandusteadlane David Card.

Jah, miinimumpalga tõus tähendab ettevõtjale suuremat palgafondi kulu. Kuid majandusteadlased teavad, et ühe ettevõtja palgakulu on teise ettevõtja müügitulu! Nimelt aitab miinimumpalga tõstmine suurendada madalapalgaliste ostujõudu. Kuna madalamate sissetulekutega inimesed suunavad peaaegu kogu oma palka tarbimisse ning tarbivad vähem importtooteid (ega nad kulda või uusi Iphone’sid osta jaksa), siis naaseb peaaegu kogu palgatõus tagasi kohalikku majandusse.

Saame kontrollida EVEA juhi väidet ka Eesti andmete peal: selle aasta jaanuaris tõusis miinimumpalk 95 euro ehk ajalooliselt kõrge 13,1 protsendi võrra. Kas töötuse määr või töötute arv kasvasid?

Vastus on eitav: kui 2023. aasta septembri lõpu seisuga oli Eestis töötuse määraks 7,0 protsenti, siis praegu ehk aasta pärast on selleks 6,9 protsenti. Absoluutnumbrites vähenes töötute koguarv rohkem kui 1100 inimese võrra. Ning seda majanduslanguse tingimustes!

Veelgi parem pilt avaldub Kagu-Eestis, kus töötus on ajalooliselt olnud Eesti keskmisest kõrgem. Põlva maakonnas on töötuse määr praegu madalaim kui 2023., 2022. ja 2021. aasta septembris. Kui aasta tagasi oli seal töötuse määraks 7,3 protsenti, siis praeguseks on selleks ainult 6,7 protsenti.

Võru maakonnas on töötuse määra langus olnud veelgi silmapaistvam: kui aasta tagasi oli Võrumaa töötuse määraks 7,8 protsenti, siis praeguseks on näitaja langenud 6,0 protsendile. Ka Valgamaal langes töötuse määr aasta taguse 9,5 protsendi pealt 9,0 protsendile. Kus on Nakurt-Murumaa lubatud töötuse kasv ääremaadel?

Tõsi, Ida-Virumaal on töötus tõesti aastaga tõusnud. Kuid miinimumpalga asemel oleks ratsionaalsem süüdistada selles põlevkivisektori ägenenud probleeme ning eesti keelt piisaval tasemel mitteoskavate õpetajate massilist vallandamist. Süüdi pole miinimumpalk, vaid konkreetse maakonna spetsiifika.

Kõrgem miinimumpalk suurendab madalapalgaliste ostujõudu

Samuti väidab EVEA juht, et miinimumpalga tõusuga kaasnevat sama suur hinnatõus, mistõttu palgasaajate ostujõud ei tõusegi.

Jama jutt! Jah, miinimumpalga tõus suurendab ettevõtja palgafondi kulu, kuid see ei tähenda, et selle ettevõtte teenused kallinevad sama palju, kui tõuseb miinimumpalk. Põhjusi on mitu.

Esiteks ei kasva koos miinimumpalgaga absoluutselt kõik palgad. Kontoritöötaja palka ei suurenda tema lauda pühkiva koristaja palgatõus. See, et mõned ettevõtted ja sektorid seovad oma töötajate palgataset miinimumpalgaga, on jätkuvalt pigem erand kui reegel – sektorlepingutega on Eestis kaetud vähem töötajaid kui valdavas enamuses Euroopa Liidu riikides.

Teiseks ei moodusta tööjõukulu paljudel ettevõtetel peamist kulurida. Näiteks tööstuses on palgakulust märksa olulisem hoopis toorme hind, paljude kaupade hinda mõjutab aga suuresti maailmaturg. Seetõttu saab kindlalt väita, et kui miinimumpalga tõus võibki kiirendada teenuste hinnatõusu, siis kaupade hindadele jätab see kordades väiksemat mõju.

Jällegi, lisaks teoreetilisele jutule vaatame päris numbrite otsa. Meenutus: selle aasta alguses tõusis miinimumpalk 13,1 protsenti. Kui suureks aga kujuneb välja 2024. aasta inflatsiooninäitaja? Eesti Panga prognoosi järgi tõusevad hinnad tänavu ainult 3,5 protsenti ehk ligi neli korda vähem! Seega miinimumpalga kiire tõus tagab ühtlasi ka selle saajate ostuvõime kiire tõusu.

Väiksemad kasumid ja kõrgemad palgad

Miks aga on nii, et hinnatõus jääb palgatõusule alla, kuigi Eesti majandus on olnud mõnda aega languses? Vastus on tegelikult lihtne: palgad kasvavad kasumite vähenemise arvelt.

Eestis on palgad moodustanud ajalooliselt märksa madalamat osa sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) kui mujal Euroopa Liidus. Ettevõtete äritulu ehk lihtsustatult öeldes kasumite arvele on see-eest Eestis aastakümneid jäänud EL-i keskmisest märksa suurem osa „majanduspirukast“.

Seetõttu praegu toimubki õigluse jalule seadmine: senine anomaalselt madalate palkade ja anomaalselt kõrgete kasumite mudel asendub euroopaliku majandusmudeliga, kus töötajad saavad senisest suurema osa ühisest majanduspirukast.

Tegelikult on palgatõusudele veel ruumi: kui Eestis moodustasid palgad 2023. aastal 37,8 protsenti SKP-st, siis näiteks Saksamaal, Austrias, Sloveenias aga isegi Lätis ületas antud näitaja 40 protsendi piiri. Kusjuures loetletud riikidest moodustab kasum Austrias, Sloveenias ja Lätis väiksema osa SKP-st kui Eestis. Loomulikult jääb ettevõtjale veelgi väiksem osa SKP-st Taanis, Rootsis ja Soomes. Palkade kasvule kasumite arvelt on veel ruumi.

Väärikas miinimumpalk on palgavaesuse vähendamise võti

Samuti tuleb rõhutada, et miinimumpalga tõstmine kiirtempos pole mingi sotside unelm või „poliitilise kasu saamise objekt“, nagu väidab EVEA juht. Tegelikult on miinimumpalga väärikale tasemele tõstmine Euroopa Liidu palgadirektiivis sätestatud eesmärk.

Pole saladus, et ametiühingud, tööandjad ja riik on leppinud kokku – tõsi, sotside survel – miinimumpalga tõstmises 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest brutopalgast.

Kuid kust on see mõõdik pärit? Miks just 50 protsenti? Selgub, et just selline näitaja on toodud välja 2022. aastal heaks kiidetud EL-i palgadirektiivis kui üks võimalikest mõõdikutest. Tõsi, parempoolsete poliitikute survel seisab 50 protsendi näitaja direktiivi tekstis kui ainult üks mitmest võimalikust mõõdikust ning direktiiv ei kohusta liikmesriike miinimumpalka just sellise tasemeni tõsta. Küll aga on see siht tungivalt soovituslik.

Miks aga on vaja miinimumpalga tõstmist sellisele tasemele?

Vastus on lihtne: selleks, et Eestis oleks vähem palgavaesust. Juba 2022. aastal oli Eestis suhtelise vaesuse piiriks 9076,6 eurot aastas ehk 756 eurot kuus. Sellest väiksemad sissetulekud olid toona 8,2 protsendil palgatöötajatest, kes elasidki suhtelises vaesuses.

Võrdluseks: kui tänavu võrdunuks miinimumpalk 50 protsendiga keskmisest palgast, olnuks selle suuruseks mitte 820 eurot, vaid 980 eurot kuus. Inimeste jaoks, kes on sunnitud iga senti lugema, on vahe tohutu.

Muide elas ettevõtjatest 2022. aastal suhtelises vaesuses 29,6 protsenti. Kuigi mõned neist ongi vaesed, siis arvatavasti paljude puhul on tegemist OÜ-tajatega, kes maksude optimeerimise nimel maksavad endale miinimumpalka, võttes ülejäänu välja dividendidena.

Siinkohal olen sunnitud nõustuma EVEA juhiga: jah, miinimumpalga tempokas tõstmine tõesti piirab ettevõtjate omandi- ja ettevõtlusvabadust. Nimelt piirab see OÜ-tajate ettevõtlusvabadust makse optimeerida ning piirab tööandja õigust käsitleda töötajat „omandina“, kellele tohib maksta väärikaks toimetulekuks täiesti ebapiisavat orjapalka.

Aga see ettevõtjate õiguste piiramine on igati õigustatud. Põhiseaduse järgi on töötingimused riigi kontrolli all. Sinna kuulub ka töö eest saadav minimaalne tasu.

Loodan, et ametiühingud suudavad välja võidelda sellise miinimumpalga tõusu, mis jääb oluliselt lähemale 12 protsendile kui Nakurt-Murumaa soovitud närusele 3,9 protsendile. Ning valitsus kiire miinimumpalga tõusu ka ametlikult kinnitab.