Kui kinnisvarahindade kontrollimatu tõus jätkub, siis pole kodu soetajatel ka säästmisest mingit kasu, tõdeb noor sotsiaaldemokraat .
Analüütikud raporteerivad, et ka poolteist keskmist netopalka ehk umbes 2300 eurot teenivad pered või üksikisikud ei saa endale Tallinnas kodulaenu lubada. See on järjekordne ilmselge näide kinnisvara taskukohasuse kriisist, mille peamised ohvrid on noored.
Tegelik olukord on veel hullem
Statistikaameti arvutuste järgi elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 24,4 protsenti noortest vanuses 18 kuni 24 eluaastat. Muide, ükski teine vanuserühm peale pensioniealiste pole suuremas vaesusriskis kui noored. Ning need andmed pärinevad energiakriisile, täiemahulisele sõjale ja töötuse kasvule eelnenud ajast!
Suhtelise vaesuse piir oli sama, 2021. aasta seisuga alla 750 euro kuus. Teisisõnu teenib neljandik noori kuus kolm korda vähem kui analüütikute mainitud 2300 eurot palka! Pole üllatav: paljud noored töötavad teenindussektoris, kus palgad on madalad. Kuidas küll saavad sellised noored kinnisvara ostmiseks vajalikku sissemakset koguda, kui nad elavad peost suhu? Tõsi, tänu sotsiaaldemokraatidele läbi surutud miinimumpalga kiirtempos tõstmine leevendab madalapalgaliste noorte olukorda, aga kodulaenu saada ei aita see ikka.
Tegelikult on olukord nukker aga ka neil noortel, kes teenivad keskmist palka või isegi üle selle. Enamik Tallinnas, Tartus ja Pärnus elavaid noori on nii-öelda tänapäeva sundüürnikud: nad maksavad krõbedat üüri, et omada mingitki elukohta kasvõi nõukogude paneelikas. Ning selle kõrval peavad nad veel säästma omafinantseeringuks! Tunnen paljusid kõrgharidusega ja hea töökohaga noori inimesi, kelle palgast sööb arvestatava osa üür ning kes on seetõttu sunnitud kinnisvara ostmise mõtteid edasi lükkama.
Riigi sekkumiseta paremaks ei lähe
Paraku ei ennusta tulevik aga midagi head: eksperdid kinnitavad kui ühest suust, et madalate intressimäärade aeg on läbi. Jah, euribori tõus peaks raugema, aga praeguselt 4 protsendilt ei lange see tagasi nulli tõenäoliselt kunagi! Seega ei saa noored niisama praegust kinnisvara kättesaadavuse kriisi üle elada paremate aegade lootuses: kui riik keeldub endiselt turu toimimisse sekkumast, siis paremaid aegu ei tulegi.
Üürihinna tõusule tuleb seada kindlad piirid ette – nii nagu seda on teinud peaaegu kõik arenenud riigid, nagu Saksamaa või Hispaania. Siis oleks rohkematel noortel oma praeguste sissetulekute juures kinnisvara omafinantseeringuks midagigi säästa.
Küll aga ei aita säästmine siis, kui kinnisvarahindade kontrollimatu tõus jätkub. Eurostati andmetel on kinnisvarahinnad tõusnud praeguseks võrreldes 2010. aastaga Eestis 200 protsenti ehk lausa kolm korda. Ükski palgatõus ei suuda sellise hinnatõusuga sammu pidada!
Seetõttu tuleb riigil võtta initsiatiiv ning hakata rahastama taskukohase elamispinna ehitust üle Eesti, just nii, nagu tegid sotsiaaldemokraadid mõnikümmend aastat tagasi Rootsis, kui riigi toel ehitati üle kogu riigi miljon korterit. On aga ka geograafiliselt ja ajaliselt lähemaid näiteid: Soome umbes kolmest miljonist korterist on kolmandik ehitatud riigi toetuste ja soodsate laenude toel.
Kas poleks paha, kui EISA (varem KredExi) kaudu ei saaks toetust mitte ainult vanade majade renoveerimiseks, vaid ka uute ehituseks? Väike samm sinnapoole on juba tehtud üürielamute programmi kaudu, mille käivitasid Eestis just sotsiaaldemokraadid.
Parempoolne poliitika on noortevaenulik
Paraku pole sotsidel aga riigikogus 51 kohta, et noortele kodusid kiirkorras tagada. Vastupidi, riigikogus sotsidest suurema esindatusega parempoolsed erakonnad unistavad kord kõrghariduse kärpimisest, kord tasulise kõrghariduse kehtestamisest. Kui lisaks üüri maksmisele lisanduks veel õppetasu või õppelaenu maksmise kohustus, siis peaks veel rohkem noori kodu omamise unistusest suu puhtaks pühkima! Ainult tänu sotside vastasseisule ei saanud need uitmõtted valitsuse poliitikaks.
Lõpetuseks tasub mainida, et kinnisvarakriis on rahvastikukriisi üks peapõhjusi: kuidas peavad noored lapsi saama, kui neil pole kindlust tuleviku suhtes ega kohta, mida päris oma koduks nimetada? Konservatiivid ei peaks ennekõike mõtlema mitte sellele, kuidas noori naisi lapsi saama survestada, vaid sellele, kuidas aidata noortel koduomanikuks saada! Siis tuleb rohkem kindlust ja küllap sünnivad ka lapsed.
MARK GERASSIMENKO ⟩ Kinnisvarakriis on rahvastikukriisi põhisüüdlasi