Viimasel ajal on suurenenud poliitikute huvi asendada maksudebatt kärpedebatiga. Ometi ei taha kärpekääridega vehklejad tunnistada, et suuri kärpeid pole võimalik teha taristuinvesteeringute, pensionide, tervishoiu, hariduse või riigikaitse kallale minemata. Tegelikult aga vajavad need valdkonnad hoopis lisaraha, mis saab realistlikult tulla ainult uutest maksudest!

Eesti poliitilist eliiti on tabanud tõeline kärpeviirus. Poliitikute aastavahetusel alanud kärperallile andis avapaugu rahandusminister Mart Võrklaev, kes teatas, et maksutõusude asemel eelistaks ta laenu. Hiljem minister parandas ennast, selgitades, et ta sooviks tegelikult pigem riigi kulutusi kärpida.

Rahandusminister pole oma kärpesoovis üksi. Uus Eesti 200 esimees Margus Tsahkna on ammune kärpimise eestkõneleja. Peale Parempoolsete ja Isamaa soovivad rääkida kärpimisest nüüd isegi Keskerakond ja rohelised. Viimasena mainitud tahaksid kärpida lausa miljardi euro jagu kulutusi!

Kulusid kärpida soovitavad ka paljud ettevõtjad, arvamusliidrid ja tugitoolieksperdid. Kärpekohtadena tuuakse esile küll mõne riigiasutuse uue kalli maja ehitust, küll mõne ministeeriumi või omavalitsuse priskeid preemiaid.

Rohkem riiki
Ometi peaksime ennekõike mõtlema mitte sellele, kuidas riigi kulutusi koomale tõmmata, vaid sellele, milliste ülesannete täitmist me riigilt ootame. Tegelikult on meie ühiskond ja majandus täis probleeme, mille puhul oleks lausa hädavajalik riigi aktiivsem osalus!

Riik saab aga võtta enda peale jooksvaid kohustusi alles siis, kui nende kohustuste katteks on riigil raha. Ning raha tuleb ikka maksudest, mille taset riik saab määrata riigieelarve vajaduste järgi.

Kui tahame nüüdisajastada Eesti taristut, viia ellu pikaaegse unistuse neljarajalistest maanteedest, välistada tulevikus ulatuslikud elektrikatkestused maapiirkondades, rahastada piirkondlike töökohtade loomise programme, suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastust ning arendada kodumaist energiatootmisvõimsust, siis vajame rohkem maksutõuse, mitte kärpeid!

Kui tahame mitte ainult säilitada solidaarset tervishoidu, vaid ka vähendada inimeste omaosalust ravis, tagada kiiremat uute ravimite lisamist tervisekassa hüvitatavate ravimite nimekirja, lühendada ravijärjekordi, parandada ligipääsu hambaravile ning tagada ravikindlustuse kõigile, siis vajame rohkem makse, mitte kärpeid!

Kui soovime mitte ainult säilitada tasuta kõrgharidust, vaid ka lahendada õpetajate nappuse probleemi, pöörata meie noorte tulemuste languse PISA testides jälle tõusuks, alles hoida maakoole ja vabastada kõik Eesti vanemad lasteaia kohatasust, siis vajame rohkem maksutõuse, mitte kärpeid!

Kui tahame mitte ainult säilitada meie sotsiaalkaitsesüsteemi voorusi, vaid ka vähendada EL-i võrdluses suurimat vaesusriskis elavate pensionäride suhtarvu, suurendada toimetulekutoetust vähemalt absoluutse vaesuse piirini, parandada töötute sotsiaalset kaitset ning puuetega inimeste ja üksikvanemate toimetulekut, siis vajame rohkem makse, mitte kärpeid!

Kui tahame mitte ainult panustada senisest rohkem riigikaitsesse, vaid mitte jätta unarusse ka tsiviilkaitset, varjendite ehitust ning tagada, et meie riigikaitsekulutuste tase oleks kogu NATO-s kõrgeim suhtena SKP-sse, siis vajame rohkem maksutõuse, mitte kärpeid!

Ootuste ja võimaluste erinevus
Lihtne tõde on see, et pole võimalik ülal pidada Põhjala heaoluriiki Ida-Euroopa maksudega. Heido Vitsuril on siin loomulikult õigus. Küll aga arvan ma erinevalt lugupeetud majanduseksperdist, et lahendus pole kulude kokku tõmbamine, vaid uute maksutulude leidmine.

Eestis oli aga üldmaksukoormus 2022. aasta seisuga kõigest 33,2% SKP-st, mis oli tunduvalt väiksem kui EL-i keskmine 41,2% või Soome näitaja 43,1%. Kõik, kes toetavad kärpimist, võiksid tunnistada, et nad tahavad naasta Ida-Euroopa stiilis avalike teenuste kvaliteedi ja sotsiaalkaitse taseme juurde. Nad tahavad kärpida pensionide arvelt, tervishoiu arvelt, hariduse arvelt, taristu arvelt ja riigikaitse arvelt!

Tegemist pole alusetu süüdistusega: riigieelarve viis suurimat kuluartiklit tulemusvaldkondade kaupa on sotsiaalkaitse (millest peamise osa moodustavad pensionid), tervishoid, julgeolek ja riigikaitse, haridus ning transport. Kus veel saab realistlikult olulisel määral kärpida, kui mitte kõige suuremate riigieelarve kuluartiklite arvelt?

Mina ei taha neis valdkondades näha ühtegi senti kärpeid. Mina tahan Põhjala riiki. Mina tahan, et Eesti oleks Soome moodi riik, mitte Venemaa moodi riik.

Aga see maksab väga palju raha. Raha, mis ei saa tulla laenust, sest jooksvaid kulusid ei saa pikka aega laenust katta. Põhjala riiki saab ülal pidada ainult Põhjala maksudega. Seetõttu ütlen selgesti: Eesti vajab rohkem maksutõuse, Eestis pole makse piisavalt tõstetud!

Õigupoolest mõned minu loetletud eesmärgid on juba saanud praeguse sotsiaaldemokraatide osalusel valitsuse eestvedamisel teoks. Elatisabi kahekordistamine üksikvanematele, hambaravihüvitise suurenemine, maakoolide lahti hoidmise toetus, tudengite vajaduspõhise toetuse kahekordistamine, keskmise pensioni tulumaksuvaba osa suurendamine ja hooldereform. Ilma maksutõusudeta polnuks selleks kõigeks lihtsalt raha.

Sotsiaaldemokraadina usun, et edaspidi kehtestatavad uued maksud võiksid olla progressiivsed maksud. Astmeline tulumaks. Klassikaline ettevõtete tulumaks või senise reinvesteerimata kasumi maksuvabastuse süsteemi säilitamise puhul kõrgem maksumäär dividendidele. Varamaksud. Pärandimaks pärandvarale, mis maksab üle miljoni euro. Võiks ka lihtsalt tõsta tulumaksumäära, nagu pakkus president Tooma Hendrik Ilves.

Võimalusi tõsta makse ilma, et enim oleksid sunnitud panustama kõige vaesemad, on küll ja küll.

Kindlasti võivad mõned poliitikud väita, et tegelikult tuleks langetada makse, et soodustada majanduskasvu. Siis pidavat imelisel kombel ajapikku maksutulu suurenema, kui maksumäära langetada. Oma jutule veenvust lisades nimetatakse seda Lafferi kõvera seaduspärasuseks.

USA eksperiment kukkus läbi
Ometi on see puhas jama! Kui meil sellist arulagedat juttu ajab enamasti EKRE, siis USA-s proovisid nii makse langetades maksutulu suurendada vabariiklased Ronald Reagan, George Bush juunior ja Donald Trump. Kõik kolm presidenti surusid USA kongressis läbi hiiglaslikud maksulangetused jõukatele ja ettevõtetele. Mis oli selle tegevuse tagajärg? Eelarvepuudujääk sööstis taevasse ja võlakoormus kasvas mühinal!

Seda ei ütle muide mina, seda ütlevad menukad USA mõttekojad, nagu Center for American Progress, mille uurimuse järgi vastutavad USA võlakoormuse kasvu eest just Bushi- ja Trumpi-aegsed maksulangetused. Ka USA kongressi eelnõude mõju maksulaekumisele arvutav sõltumatu Congressional Budget Office kirjutas 2023. aasta maikuus, et vabariiklaste soovitud Trumpi-aegsete ajutiste maksulangetuste pikendamine suurendaks USA eelarvepuudujääki kümne aasta perspektiivis 3,5 triljoni dollari võrra.

Muide, USA eelarvepuudujääk oli 2023. aastal 6,3% SKP-st. Eestil aga on vaja 2024. aastast taas täita EL-i reeglit, mille järgi puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st. Sellises olukorras oleks vastutustundetu makse langetada.

Küll aga saab riik panustada majanduskasvu investeeringute ja konkreetsete sektorite toetamise kaudu. Paljud EL-i riigid toetavad oma eksportivaid ettevõtteid ja tööstust, näiteks leevendades nende jaoks energiahindade kallinemist. Euroopa Komisjon liigitab üldiselt sellist abi riigiabi reeglitega kooskõlas olevaks, kuigi on olnud ka erandeid. Kui tõesti soovitakse toetada mõnd majandussektorit, tuleb kasumlikele ettevõtetele makse tõsta ning selle maksutulu abil aidata kannatavat tööstust, aga ka perspektiivikaid tärkavaid innovaatilisi sektoreid!

Ainus viis luua Eestis tõeline põhjamaine heaoluriik on tõsta makse ning suunata saadud maksutulu paremasse taristusse, paremasse teadus- ja arendustegevusse, parematesse avalikesse teenustesse, paremasse sotsiaalkaitsesse, paremasse tervishoidu, paremasse haridusse ja tugevamasse riigikaitsesse. Kõik see on võimalik. On vaja pelgalt poliitilist tahet.

Leidkemgi uuel aastal piisavalt poliitilist tahet hädavajalikeks maksutõusudeks!

 

UUS SARI „VÕITLEV SÕNA“ | Mark Gerassimenko: mitte kärpima ei pea, vaid jõuliselt makse tõstma