Ma olen nõus, et kõik pagulastega ning migratsiooniga seonduv on täna väga kuum teema nii Eestis kui Euroopas tervikuna. Seepärast oleksin oodanud, et debatt oleks selgitanud vaatajatele ränderaamistiku eesmärke, sisu ja selle mõju Eestile. Minu arvates debatt seda ei teinud. Tegelikult ei ole ma kindel, et kõik debateerijad olid selle dokumendi tervikuna läbi lugenud, sest kõlas nii täisvalesid kui pooltõdesid ja väga vähe konkreetseid näiteid raamistiku tekstist, kirjutab diplomaat ja endine välisminister Marina Kaljurand ETV Esimese Stuudio ÜRO ränderaamistiku debati kommentaarina. 

Tahaksin tunnustada oma kolleege – praegust välisministrit Sven Mikserit ja endist välisministrit Urmas Paeti – kes püüdsid rääkida sisust. Mis on ka arusaadav, sest nad teavad, kuidas töötab ÜRO, mis dokumendiga on tegemist ja mida konkreetselt raamistik ette näeb.

Tahaksin omalt poolt juurde lisada, et raamistiku esimesed sätted ütlevad väga selgelt, et raamistiku aluseks on ÜRO eesmärgid, printsiibid ja kümmekond kehtivat konventsiooni (artiklid 1 ja 2). Teatavasti on ÜRO eesmärgid ja printsiibid kirjas ÜRO põhikirjas, mis on kohustuslik kõigile ÜRO liikmesriikidele. Raamistik ühtegi uut juriidiliselt siduvat normi ei lisa ja jutt tavaõigusest, mis võib raamistiku põhjal kujuneda, on ikka väga teoreetiline, sest tavaõigus kujuneb aastakümnete jooksul ja seda kujundavad riigid oma pikaajalise ja järjekindla praktikaga. Raamistik rõhutab riikide suveräänsust (artiklid 7 ja 15), vajadust tegeleda lähteriikidega, et inimestel ei oleks vajadust lahkuda oma kodumaalt (artiklid 12, 13, 18), vajadust tegeleda probleemidega/väljakutsetega nendes riikides, kuhu migrandid tulevad (artikkel 11), riigisisesest ja rahvusvahelisest koostööst (artiklid 15 ja 39) jne. jne.

Lugesin läbi kõik 23 eesmärki (artkilid 16-39) ja ei leidnud nende seast ühtegi, millest Eesti juba täna ei juhinduks. Ma saan aru, et pika staažiga suursaadikuna ja endise välisministrina on mul lihtsam lugeda ÜRO dokumente, kui inimestel, kes igapäevaselt taoliste dokumentidega kokku ei puutu. Ja ikkagi soovitan ma kõigil huvilistel lugeda läbi raamistiku tekst (34 lehekülge) ja teha ise oma järeldused.

Ma saan aru, et inglisekeelne tekst ei ole kõigile jõukohane ja arvestades suurt avalikku huvi teema vastu, võiks välisministeerium tõlkida raamistiku eesti keelde. Samuti soovitan vaadata välisministeeriumi kodulehte, kus on raamistikust kirjutatud.

Olen veendunud, et Eesti huvides on reeglitel põhinev maailmakord. Oleme selle eest alati seisnud ning ühistes reeglites kokkuleppimine, eriti globaalsete väljakutsete puhul nagu seda on migratsioon, on meie enda huvides ja kaitseks.

Mul on kahju, et välispoliitika ja nii oluline teema nagu migratsioon, on saanud järjekordseks valimiskampaania märklauaks. Eesti on olnud seni välispoliitikas edukas, sest oleme suutnud hoida ühtset ja tugevat välispoliitilist joont ning vältinud välispoliitika muutumist sisepoliitika mängukanniks. See ei tähenda, et välispoliitikast ei pea rääkima. Peab ja mida rohkem, seda parem, aga poliitikud peavad vaatama kaugemale, kui järgmised valimised ning lõpetama sellel eesmärgil inimeste hirmutamise ja lollitamise.