Täna riigikogu peetud Euroopa Liidu poliitika debatil tegi sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ettepaneku, et Eesti võiks eesterendavas Euroopa Komisjoni volinike määramise protsessis  käia välja nii naiskandaadi kui meeskandidaadi nime.

„Euroopa Komisjon on julgustanud liikmesriike esitama voliniku kohale naiskandidaate. Komisjonis on praegu 28 liiget ning vaid üheksa neist on naised.  Täna on kõik naisvolinikud, välja arvatud itaallannast Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ja Belgiat esindav naisvolinik, pärit kas uutest liikmesriikidest võis siis väiksematest riikidest, nagu Taani ja Rootsi,“ rääkis Mikko. „On aeg, et kõik liikmesriigid, ka Eesti esitaksid kaks volinikukandidaati – ühe mehe ja ühe naise, kelle hulgast Euroopa Parlament lõpuks valiku teeks,“ pakkus Mikko.

Oma ettekandes tõstis Mikko esile seda, et Eesti on suutnud Euroopa Liidus jätta jälje maha digi-ja kübervaldkonnas ning pöörata eduka eesistumise tulemusena digiusku nii mõnegi skeptiku, sealhulgas ka tipp-poliitikuid. „Oleme näinud, kuidas paljuski tänu Eestist, arenenud digiühiskonnast pärit volinikule on Euroopa Liidus võetud hulgaliselt vastu nii Eesti kodanikele ja ettevõtetele kui ka teistele liikmesriikidele vajalikke õigusakte, mis soodustavad piiriülest andmete vaba liikumist ja digiallkirjade kasutamist, e-kaubandust ja mobiilside arengut,“ kiitis ta tänast volinikku Andrus Ansipit.

„Aga loorberitele ei saa puhkama jääda. Maailm meie ümber areneb, tehnoloogia areneb, mis toob kaasa suurepäraseid uusi võimalusi, kuid ka ohtusid. Me peame tegelema  tehisintellektiga, uue põlvkonna e-teenustega, aga ka väärinfo leviku  ja valimistulemuste mõjutamise probleemile lahenduste leidmisega,“ lisas  Mikko.

Seotud lood: