Eesti meditsiinisüsteemi rahastus on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud, jõudes 2024. aastal rekordilise tasemeni. Esmatasandile suunatud rahastus ulatus ligikaudu 270 miljoni euroni, ambulatoorse eriarstiabi rahastamine oli 2023. aastal ligikaudu 660 miljonit eurot. Siiski on paradoksaalne, et vaatamata suurenenud rahastusele pole rahulolu meditsiinisüsteemiga suurenenud – vastupidi, rahulolematus nii patsientide kui ka meedikute seas on suurem kui kunagi varem.
Eesti arstid, õed ja hooldajad on hästi koolitatud ja pühendunud, kuid süsteemsed vastuolud ning killustatus takistavad neil oma tööd tõhusalt teha. Noored arstid peavad üheks suurimaks probleemiks töökeskkonna toksilisust. Tehakse etteheiteid kõigile osapooltele, sageli ka patsientidele.
Lahendus pole mitte patsientide süüdistamine, vaid esmatasandi tugevdamine, see on hea tervishoiukorralduse alus!
Kitsaskohad tervishoiusüsteemis
- Pikk ooteaeg arsti vastuvõtule, maapiirkondades üha kaugenev arstiabi.
- Eakal mitme haigusega patsiendil on sageli väga raske leida uut perearsti.
- Puuduvad selged piirid, mida üks või teine meditsiinisüsteemi osapool – kiirabi, EMO, perearst ja eriarst – peavad tegema. Puudub vajaduspõhisus ja põhjendatus, määrav on rahastusest tulenev patsientide «pendeldamine».
- Erakorralise meditsiini osakondade (EMO) ülekoormatus mitte-erakorraliste patsientide arvelt, tõeliselt erakorralisi haigeid on umbes 10–20 protsenti.
- Eriarstide vastuvõtul on umbes kaks kolmandik patsiente, kes oleks saanud sama hea abi perearstilt.
- Raviasutustesisene ja omavaheline toksiline õhkkond, ebaterve konkurents.
- Sagenevad käsitlus- ja ravivead halva koostöö, kommunikatsioonihäirete ja killustatud süsteemi tõttu.
- Arstide ja õdede puudus, suur töökoormus, sageli mitmes raviasutuses.
- Tervisekassa sadadesse miljonitesse ulatuv defitsiit, kärpekava – see halvendab veelgi õigeaegse meditsiiniabi kättesaadavust.
Perearstisüsteemi probleemid
Praeguses süsteemis töötab ligi 500 perearsti äriühingut, mida rahastati 2024. aastal umbes 275 miljoni euroga. Vastavalt äriseadustikule peavad need teenima kasumit, 2023. aastal oli see umbes 39 miljonit eurot. Kui võtta arvesse esmatasandile suunatud rahastus – tööjõu- ja ruumikulud ning kuluvvahendite, seadmete hooldus, IT jm kulud – jääb aastas umbes 50 miljonit eurot, mille kasutamine on sageli hallis tsoonis. See on maksumaksja raha, mida ei tohiks käsitleda kui eraettevõtja vabaressurssi.
62 perearsti nimistut on perearstita, iga teine perearst on pensioniealine, lähiaastatel võib töö lõpetada 150–200 perearsti. Noored arstid ei soovi tööd senise mudeliga, nimistuga, sellega kaasneb väga suur vastutus, pidev valvelolek ja mittemeditsiinilise töö rohkus.
Perearstide tööajast kulub vähemalt veerand kuni kolmandik ajast mittemeditsiinilisele tööle, ametlikult on kehtestatud perearsti vastuvõtu ajaks neli tundi päevas. Kas oleme tõesti nii rikkad, et raisata arsti väärtuslikku aega?! Tänases perearstimudelis lõppeb sageli perearstikeskuse eksistents seoses arsti töölt lahkumisega, see ei ole jätkusuutlik. Uus arst peab alustama kõike nullist. Värvikaim näide: eelmine perearst võttis kabinetis maha kraanikausid ja pistikupesad, need kuulusid juriidiliselt talle.
Lahenduseks on pakutud kas veelgi suuremat rahastust või struktuurseid muutusi. Olen veendunud, et juba olemasolevate ressurssidega on võimalik luua märksa parem ja patsiendikesksem meditsiinikorraldus!
Tõstamaa mudel
Tõestamaks, et parem süsteem on võimalik, oleme oma kollektiiviga loonud Pärnumaal (Varbla-Tõstamaa-Audru ja Pärnu linn) ühispraksise mudeli, mis ühendab kvaliteetse esmatasandi diagnostika, ambulatoorse ravi, e-konsultatsioonid ja tõhusa logistika.
Meie tervisekeskuses toimivad:
- õdede ja arstide iseseisvad vastuvõtud;
- kohapealne diagnostika vastuvõtu ajal (põhilised laboritestid, röntgen, ultraheli, EKG, spirograafia jt);
- väikekirurgilised protseduurid (haavaõmblused, nahamoodustiste eemaldamine, jäsemetraumade käsitlus, kipslahastamine);
- koduõendus;
- omaette osaühingu poolt hambaraviteenus haigekassa hinnakirja alusel;
- invabussi teenus, mis võimaldab liikumisraskustega patsientidel jõuda tasuta vastuvõtule ja koju tagasi. See vähendab kiirabi tühisõite ja EMOde koormust;
- haruapteek kahel tööpäeval nädalas. Teistel päevadel töötab vajadusel aegkriitiliste ravimite (antibiootikum, valuravi) vahetusravimite süsteem: anname patsiendile vajaliku ravimi, kirjutame retsepti. Patsient toob hiljem uue ravimi tagasi;
- mittemeditsiinilise tööga tegeleb raamatupidaja, projektijuht, registraator, autojuhid ja koristaja. Arsti tööaeg on kaheksa tundi päevas vastuvõtul, puudub vajadus paberi- ja haldustööks õhtusel ajal ja nädalavahetustel. Puudub ooteaeg vastuvõtule, võimalik on teha erakorralist tööd, iga päev lahendada üks-kaks pöördumist vigastuse või ägeda seisundiga.
Lahendused: ühtne esmatasandi raviasutuste võrgustik
Olen veendunud, et senise 500 eraldiseisva perearstiettevõtte asemel on mõistlik luua ühtne juriidiline ettevõte – Eesti Meditsiini Esmatasand (EME). Selle kaudu saaks rajada põhjendatud asukohtadega tervisekeskuste võrgustiku, mis tagaks:
- kaasaegse diagnostika ja funktsionaaldiagnostika võimalused;
- selle, et perearstidele jääb peamiselt meditsiiniline töö, samas kui haldusjuhtimine, raamatupidamine, logistika ja muud administratiivsed ülesanded oleksid vastavate spetsialistide hallata;
- rahamassi efekti: suurema rahaga kaasneks suuremad võimalused – aparatuur, palgad, sobivamad ruumid. Minu arvutuste ja kogemuse alusel on võimalik pakkuda ka esmast hambaravi;
- ühise, hästi töötava IT lahenduse, programmi. Enamlevinud programmi töökindlus on madal, esinevad olulised tõrked infovahetuses teiste programmidega;
- võimaluse ühiselt teiste osapooltega (kiirabi, EMO, haigla) kokku leppida töö sisu ja raamid. Perearsti töötasu peab sõltuma tema erioskustest (diagnostika, protseduurid) ja töökogemusest.
Lahendused: rahastussüsteemi reform
Ühtlasi tuleks kehtestada selged reeglid koostöös eriarstide ja kiirabiga, et määratleda kõigi osapolte töö sisu ja raamid. Praegu on süsteemi üks probleeme, et perearsti rahastus on pearahapõhine – eriarstidel ja haiglatel on see teenusepõhine.
See loob olukorra, kus perearstidel pole majanduslikku motivatsiooni investeerida kvaliteetsesse diagnostikasse ja nad suunavad patsiente mujale, samal ajal kui eriarstiabis ja EMOdes on motivatsioon patsiente juurde meelitada ja «haarata turgu». See omakorda tekitab süsteemset kaost. Senise ärimeditsiiniloogika ja «toiduahelate» asendamine uue korraldusmudeliga ei ole kerge, sellele võivad vastu seista äriühingute omanikud.
Suuremas kollektiivis oleks lihtsam korraldada asendusi puhkuste, koolituste ja haigestumise ajaks. Praegu on perearste käsitletud kui igiliikureid, kes peavad töötama pidevalt ja katkestusteta. Uue süsteemiga saaksime tagada parema tööjaotuse ja suurema paindlikkuse.
Vaata hoolega, kuhu raha kaob!
Perearstireformi algusaastail vaadati tulevikku optimistlikult. Oldi veendunud, et tekib perearstipraksiste turg. Tänane seis on vastupidine – tikutulega otsitakse perearste, kes on valmis jätkama tööd nimistuga, mitte ainult maapiirkondades, vaid ka suuremates linnades. Saame õppida seda, et senine meditsiinikorraldus, eriti esmatasandil, ei ole jätkusuutlik. Üheks lahenduseks julgen pakkuda juriidilise ettevõtte loomist – Eesti Meditsiini Esmatasand (EME).
Sõnum maksumaksjale on selge: vaata hoolega, kuhu raha kaob! Isegi senise rahastusega on võimalik luua märksa parem, koostööle ja tööjaotusele suunatud ja patsiendikesksem meditsiinikorraldus.
MADIS VESKIMÄGI ⟩ Meil on Eestimaalt juba üks hea näide, kus arstiabi on pandud päriselt toimima