Eesti ühe suurima bussifirma SEBE AS juhatuse liige Mart Raamat tunneb oma arvamusloos muret, et meie ühistransporti ähvardab pankrot ning riigi pingutused ühistranspordisüsteemi parandada ei ole piisavad.
Selles osas saan bussifirma esindajaga nõustuda, et riigil on viimastel aastatel olnud ühistranspordi rahastamisega probleeme. Samas Saaremaalt pärit ministrina, kes peab iganädalaselt tööle ja koju liikuma saare ja pealinna vahel, usun siiralt, et sellele probleemile on võimalik leida jätkusuutlik lahendus – nii ühistranspordi kvaliteedis kui rahastuses.
Me kõik mõistame, et inimesed ootavad ühistranspordist kvaliteetset teenust. Inimestele on oluline teenuse kiirus ja mugavus ning seda ei saa üleriigiliselt ükski transpordiliik üksi pakkuda. Võti on kõikide meie transpordiliikide koostoimes – see tähendab nii busse, ronge, praame kui ka lennukeid. Ja see kõik nõuab palju raha, sellel aastal veel täiendavalt 26 miljonit.
Riigi vaatest on oluline, et igal pool Eestis oleks võimalik elada ja seal liikuda ning transpordikorralduses on vaja arvestada iga piirkonna eripäradega. Selles suhtes on suursaarte ja mandri vahelise lennuliikluse otstarbekuse või selle riigipoolse toetamise küsimärgi alla seadmine kohatu.
Kui transpordiettevõtte jaoks on arusaadavalt oluline majanduslikult kasumlik tegevus, siis riigi ülesanne on pakkuda lahendusi ka nendes kohtades ja liinidel, kus see ei pruugi olla alati majanduslikult otstarbekas. Ühistransport peab toimima igal pool Eestis ning arvestama sealjuures piirkondlike eripäradega. Seda saavutab riik koostöös erasektoriga.
Näiteks on Saaremaa ja Tartu vaheline ühistranspordiühendus üsna kehv. Kuressaarest Tartusse jõudmiseks kas kulub ebamõistlikult palju aega või ei ole mõnel päeval see peaaegu üldse võimalik.
Eraettevõttele ei ole tõenäoliselt otstarbekas seda liini tihendada, kuna seal ei oleks nii palju sõitjaid, et see end ära tasuks. Siin peabki riik pakkuma seda paindlikkust ning leidma lahendusi. Minu hinnangul ei ole see aastal 2024 normaalne, et inimesel kulub terve päev selleks, et jõuda Eestis punktist A punkti B.
Raha osas ei ole midagi salata: valdkond on viimastel aastatel olnud alarahastatud ja nii ka sel aastal. Riik on aastaid doteerinud ühistransporti, teeb seda praegu ja peab seda jätkama ka edaspidi. Riigi kohustus on tagada maakondlik ühistransport igal pool Eestis.
See pole esimene kord, kui riigi dotatsioonile on vaja leida lisavahendeid. Vajadus on aina kasvanud ning seni on riigil õnnestunud puuduolev raha saada reservist. Küll aga ei pea ka mina seda mõistlikuks, et me riigina igal aastal uuesti end sellisest olukorrast leiame.
Rong meelitab
Regionaal- ja põllumajandusministeerium plaanib uut ühistranspordi kontseptsiooni tutvustada veel selle aasta esimeses kvartalis.
See vastab tõele, et oleme kõikide transpordiliikide koostoime aluseks võtnud rongiliikluse, sest ükski teine transpordiliik ei suuda nii palju inimesi ühistransporti kasutama meelitada.
Inimeste kasvavat huvi rongide vastu näeme ka Elroni reisijate arvu statistikast, mis on kümne aastaga pea kahekordistunud. Aastal 2013 sõideti rongiga 4,2 miljonit korda, 2019. aastal tehti juba 8,3 miljonit sõitu.
Järgmise nelja aasta jooksul ootab Elron 16 uut elektrirongi. Tänu sellele sõidavad rongid tihemini ning neis on reisijatele rohkem ruumi.
Olen ka seda varem öelnud, et rongide kasutamine keskse liikumisvõimalusena on arusaadavalt vaid osa lahendusest ning sõitjatele on oluline eri transpordiliikide koostoime. Linnadevahelised kiired bussiliinid ei kao kuhugi. Kiired bussiliinid on heaks täienduseks rongidele nii põhisuundadel kui ka seal, kuhu rongiliiklus ei jõua.
Kui me ei soovi praeguses rahapuuduses ühistransporti kärpida – see tähendab vähendada väljumisi või tõmmata kuskilt liine koomale -, siis lahendus saab praegu tulla ainult riigieelarvest. Riik peab need vahendid leidma, et igal pool Eestis saaks elada, et igal pool Eestis saaks liikuda.
Pikas plaanis on minu jaoks loogiline, et õiglasest mootorsõidukimaksust laekuvast rahast suunab riik edaspidi osa alternatiivi ehk kvaliteetsesse ja toimivasse ühistranspordisüsteemi.
Soovime inimestele pakkuda auto kõrval paremat võimalust ühistranspordi kasutamiseks ning siduda eri transpordiliigid (rongid, bussid, praamid) terviklikuks loogiliseks süsteemiks, mis vastaks inimeste tegelikele vajadustele tänasest rohkem. See nõuab ka riigipoolset püsivat rahastust, et hoida ja parandada teenuse kvaliteeti, aga sealjuures teha ka vajalikke investeeringuid.
Minister Madis Kallas: on kohatu seada küsimärgi alla suursaarte ja mandri vaheline lennuliiklus