Kujutame ette, et meil on Eestis kõigi vajadusi arvestav ühistransport, kus buss viib külast täpselt õigel ajal rongipeatusesse, millega saab linna tööle või argitoimetusi tegema. Õhtul toob rong sind lähimasse jaama, kus juba ootab ees buss, mis viib sind koju tagasi. Transpordi vahetamine on lihtne ja sujuv, sul on vaja vaid ühte piletit ning sõidugraafikud on üksteisega kooskõlas. See pole vaid unistus, vaid plaan, mille elluviimisega oleme juba täna hilinenud.

Kaasaegne ühistransport ei peaks olema pelgalt tänane graafikupõhine süsteem. See peab vastama inimeste vajadustele, olema paindlik, mitmekesine ning ligipääsetav. Inimestele on oluline kiirus ja mugavus. Selge on see, et maapiirkonnas jääb auto jätkuvalt oluliseks transpordivahendiks, kuid meie eesmärk peab olema pakkuda sellele head alternatiivi.

Järgnevate aastate jooksul plaanime Eestis läbi viia nn liikuvusreformi, millega kaasajastada Eesti maakondlikku ühistranspordisüsteemi. Soovime pakkuda paremat võimalust ühistranspordi kasutamiseks ning siduda eri transpordiliigid (rongid, bussid, praamid) terviklikuks ja veel loogilisemaks süsteemiks, mis vastaks inimeste tegelikele vajadustele tänasest rohkem.

Rongiga igasse mandri otsa
Liikuvusreformi läbiviimisel võtame üheks peamiseks aluseks üleriigilise rongiliikluse, sest ükski teine transpordiliik ei suuda nii palju inimesi ühistransporti kasutama meelitada. Selle tulemusena võiksime näha Eesti teedel ka vähem autosid ja liiklus oleks turvalisem. Samuti väheneks vajadus neljarealiste teede ehitamiseks – mis on ka kõige kallim investeering transpordi infrastruktuuri. Inimeste kasvavat huvi rongide vastu näeme ka Elroni reisijate arvu statistikast, mis on kümne aastaga pea kahekordistunud. Aastal 2013 sõideti rongiga 4,2 miljonit korda, 2019. aastal tehti juba 8,3 miljonit sõitu.

Meie rongiteede võrk katab praegu Ida- ja Lõuna-Eestit, osaliselt ka Kesk-Eestit, kuid tulevikus peab rongiga saama ka Haapsallu ja Pärnusse. Räägitud on ka võimalusest saada rongiga Tartust Võrru ja Riiga. Taoline rongiliinide võrk aitaks oluliselt kaasa eri Eesti piirkondade arengule ja inimeste liikumisele. Lisaks uutele rongiliinidele tuleb tihendada ka sõidugraafikut. Järgmise nelja aasta jooksul ootab Elron 16 uut elektrirongi. Tänu sellele sõidavad rongid tihemini ning neis on reisijatele rohkem ruumi.
Seega võiks Eesti rongiliiklus olla selgrooks, mille ümber kujundada meie tulevane ühistranspordisüsteem põhilistel liikumissuundadel. See muidugi ei tähenda, et linnadevahelised kiired bussiliinid kaduma peaksid. Kiired bussiliinid on heaks täienduseks rongidele nii põhisuundadel, kui ka seal, kuhu rongiliiklus ei jõua.

Bussid pikendavad ronge
Rongide kasutamine keskse liikumisvõimalusena on arusaadavalt vaid osa lahendusest ning sõitjatele on oluline eri transpordiliikide koostoime. Ka kiired bussiliinid suuremate linnade vahel ei aita väiksemate linnade ja asulate elanikke, kui nad seal ei peatu. Järgmine aste rongiliinidest on bussiliinid, mis on rongiliikluse pikendus raudteest kaugematesse piirkondadesse. See tähendab, et kui inimene tuleb rongi pealt maha, peaks tal olema võimalus ilma pikema ootamiseta istuda bussile, millega soovitud suunas edasi sõita. Süsteem peab ka toimima etteveona, kus vahetult enne rongi saabumist saab inimene bussiga sõita lähimasse rongipeatusesse. Täpselt sama puudutab ka kiirbusse ja kiirteid. Peatus Mäo või Puhu ristmikul ei muuda Tartu bussi niivõrd aeglaseks, et seda ei saaks enam kiirbussiks nimetada. Samas annaks see olulise lisavõimaluse Paide ja Põltsamaa inimestele liikumiseks.

Igale poole aga bussi pole püsiva graafikuga võimalik sõitma panna. Seetõttu on oluline paralleelselt arendada ka nõudepõhise ühistranspordi võimalust, mis on juba praegu end Saaremaal tõestanud inimeste vajadusi arvestava liikumisviisina.

Kõige selle taustal on juba pikka aega oodatud, et Eestis tekiks ühtne piletisüsteem, kus inimesel on võimalik sõita ühe piletiga nii rongi kui ka bussiga. Selleks plaanitakse välja töötada eraldi ühtse piletisüsteemi tarkvara ning muu hulgas juurde ka reisiplaneerija, mis arvestaks eri transpordiliikidega ning mille abil saab inimene hõlpsasti oma tegemisi planeerida. Ja mis kõige olulisem, me ei pea parema ühistranspordi suunas liikumist alustama algusest vaid saame aluseks võtta tänaste ühistranspordikeskuste, Elroni ja teiste vedajate tehtud hea töö ja plaanid.

Kaasaegne ja kaasav ühistransport ei ole Eestis kauge tulevik. Meil on juba täna hästi toimivad tükid, mis piirkondlikult ühistransporti korraldavad, vaja on vaid tükid puslena veel paremini üheks pildiks kokku panna. See nõuab kõigi osapoolte tahet ja riigilt kasvõi väikeste sammudega täiendavaid vahendeid ühistransporti juba järgmisest aastast.