Tartu linn soovib osta riigilt ära ERMi vana näitusemaja Kuperjanovi tänaval, et muuta see linna seltsimajaks. Kui see plaan teostub, mida võiks siis peale hakata Tiigi seltsimajaga?

Tartu linnal on auvõlg omaenda lastekunstikooli ees, mille uue õppehoone ehitus tuli 2009. aasta majanduslanguse tõttu katkestada. Nüüd on linnal tekkinud võimalus see võlg tasuda ja anda lastekunstikooli käsutusse peatselt vabanev Tiigi seltsimaja. Kuigi kool jääb endiselt kasutama kahte õppehoonet, rahuldab selline lahendus täielikult tema vajadusi ning loob linnaruumi huvitava telje Tiigi tänaval.

Tartu laste-kunstikool, nagu seda tollal nimetati, asutati esimese omataolisena Eestis juba 1957. aastal. Raske on alahinnata mitmeaastase õppekava alusel omandatud kunstialase alushariduse tähtsust tulevaste tegevkunstnike karjäärile.

Veel vähem tohib aga mööda vaadata sel aastal oma 60 aasta juubelit tähistava kooli ligi tuhandest lõpetajast, kellest ei saanud tingimata kunstnikud, vaid ajaloolased, koolijuhid, ettevõtjad või näiteks kaitseväelased. Neile kõigile on lastekunstikool andnud kogu eluks julguse otsida ilu enese ümber. Oskus mõista teiste inimeste esteetilisi valikuid on võrreldav võõrkeelteoskusega ja on sellisena üks tervikliku hariduse nurgakive.

Oma väärtuste otsimisel on kool teinud läbi mitmeid arenguid. Algul akadeemilist joonistamist propageerinud kool jõudis 1990. aastate keskpaigaks kirevate tegevuskunstifestivalideni. Nüüd on ring mingis mõttes jälle täis saanud ja lastekunstikool jätkab õpilastele klassikaliste kunstioskuste õpetamist, kaasates aga põnevaid valikaineid, nagu disain, fotograafia ja tänavakunst.

Selline mitmekülgne kunstialane alusharidus on hea eeldus edasistele õpingutele nii kutseharidust pakkuvas Tartu kunstikoolis kui ka diplomiõppele Tartu kõrgemas kunstikoolis. Kolme õppeasutuse peale kokku on Tartus võrgustik, mis toetab andekate laste arengut ning pakub maailma avardavat haridust kõigile huvilistele noortele ja vabahariduse korras ka täiskasvanutele.

Tartu lastekunstikool on selle võrgustiku oluline lüli ning vajab tingimusi, mis võimaldaks tagada laia õppeainete valiku, nende sisu kvaliteedi, intensiivset põhiõppe programmi, samuti pakkuda mitmesuguseid vabaaineid ja täiendkoolitusi.

Samal ajal peab kool ka edaspidi olema õpilastele inspireeriv keskkond, nagu seda mäletavad paljude praeguste laste vanemad. Paraku peab kool osaliselt tegutsema ahastes klassides vanas puumajas Jakobi tänaval – rendiruumides, mis ei vasta kooli vajadustele ja arenguplaanidele.

Linn on näinud selget vajadust avaramate ruumide järele ning valmistanud selleks ette ka projekti hoovimaja tarvis praeguse peahoone kõrvale Tiigi tänaval. Paraku kriipsutas selle plaani läbi majanduslangus ning sellest saadik on kool elanud selge tulevikuta kahe tegutsemiskoha vahel.

Ütlen välja, et hoovimaja ehitus ei ole ka nüüd võimalustekohane linnale, kes võttis mullu vastu põhimõttelise otsuse investeerida järgneva kümne aasta jooksul eelisjärjekorras põhikoolide renoveerimisse. Lastekunstikool on ka juba harjunud tegutsema kahes kohas ning kinnitanud, et probleem on pigem Jakobi maja ruumides.

Skulptuuri-, kompositsiooni- ning keraamikaklassidel on oma vajadused ning neid Jakobis lahendada ei ole võimalik. Samas annab valmidus tegutseda samal ajal mitmel aadressil võimaluse kombineerida ja leida telg, kus asukohad täiendavad üksteist ja toovad ka linnaruumi uusi mõõtmeid.

Lahendus saab lastekunstikoolile olla esinduslik ja ajalooline hoone Tiigi 11, mis on enam kui 130 aasta jooksul olnud seotud ühel või teisel viisil hariduse ja kultuuriga. Praeguseni majas tegutsev Tiigi seltsimaja on kasutanud ruume rahvakultuuri harrastajate toetamiseks ning on oma vajadustega neist ruumidest välja kasvanud.

Seega – kui Tartu linna ja Riigi Kinnisvara ASi käimasolevad läbirääkimised kulgevad edukalt, saab Tiigi seltsimaja peagi kolida endisesse ERMi näitustemajja Kuperjanovi tänaval – see maja saab muide seeläbi tagasi algse klubihoone funktsiooni.

Andes Tiigi tänaval vabaneva seltsimaja pinna lastekunstikooli kasutusse, lahenevad kõigi ainete õppimisega seotud tõsisemad ruumiprobleemid ja tekib võimalus arendada koostööd Tartu üldhariduskoolidega.

Tiigi tänavale kunstikooli kahe hoone vahele tekib nii aga mõtteline telg, mis annab rohkelt võimalusi mängida avalike tegevustega, näiteks traditsiooniliste nöörinäitustega, nüüd aga pea et tänava kogupikkuses.

Sellel plaanil on siiski üks miinus, mida kool on ka tunnistanud. Kuigi õppetöö korraldamiseks on Tiigi tänava telg praegustes oludes tõesti parim lahendus, ei mahu kahjuks sinna teljele ega kumbagi hoonesse Jakobi tänaval tegutsev galerii.

Kui aga vaadata emotsioonide asemel otsa ka arvudele, siis Jakobi galeriis käib aastas pidevalt ligi tuhat külastajat ning sellisel juhul ei ole koolil kindlasti otstarbekas kureerida aastaringset galeriiprogrammi. Kord-paar aastas leitakse kooli õpilaste ja õppejõudude näitustele koht mõnes teises galeriis, olgu selleks Nooruse galerii või trükimuuseumi rõdugalerii, mida olen koolile ka pakkunud.

Kokkuvõtvalt loodan, et linnavalitsus saab peatselt lastekunstikoolile teha tema 60. sünnipäeval natuke igavalt argise, aga lõpuni asjaliku kingituse, ja et juba selle aasta sügisest on loova linna Tartu lastel palju paremad võimalused kunstiharidust saada.

Allikas: Tartu Postimees