Tartu sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Marju Lauristin ütles kolmapäevase erakorralise linnavolikogu istungi eel, et ülikoolilinna fraktsioonide ühine seisukoht on, et tselluloositehase riiklik eriplaneering tuleb lõpetada ning alustada uut.
Lauristini sõnul teeb talle heameelt, et seda seisukohta toetab ka sotsiaaldemokraatide keskjuhatus, kus sel teemal olevat olnud tuline vaidlus.
“Saime oma erakonna toetuse. Kui Tartu selle otsuse teeb, olen kindel, et meie ministrid valitsuses mõistavad otsuse tagamaid ja aitavad sellele kaasa, et eriplaneeringut tuleks muuta,” ütles Lauristin ERR-ile.
“Ega teda tegelikult muuta ei saa. See tuleks tühistada ja uuesti teha, seepärast, et praegu on ta seadnud juba kõik kohapiirangud ja probleemid ise tekitanud,” lisas ta.
SDE teatas teisipäeval pressiteates, et erakonna juhatuse üksmeelne seisukoht oli, et käimasoleva eriplaneeringuga edasi liikumiseks ei piisa vaid keskkonna- ja majandusmõjude uuringutest.
Lisaks tuleb juhatuse hinnangul põhjalikult analüüsida ka kavandatava suurprojekti sotsiaalkultuurilist mõju nii konkreetsele tehase asukohale kui ülikoolilinnale Tartule.
“Need mõjuanalüüsid tuleb teha ning kui see eeldab tänase eriplaneeringu muutmist, tuleb nii ka toimida,” sõnastas erakond seisukoha, millele Tartu sotsiaaldemokraadid Lauristini sõnul nüüd toetuvad.
Lauristin ütles, et praeguse info põhjal peaks Tartu volikogu tegema kolmapäevasel erakorralisel istungil, millest ERR.ee teeb otseülekande, konsensusliku otsuse.
“Tartu linna volikogu kõik fraktsioonid on seisukohal, et selle eriplaneeringuga ei tasu edasi minna. See planeering tuleb lõpetada või tühistada ja hakata otsast peale,” selgitas Lauristin otsuse-eelnõu sisu.
Lauristini sõnul on eriplaneeringu häda ja viletsus selles, et see paneb tegelikult kitsalt paika, et kavandatava tehase asukoht on Emajõe kaldal Tartumaal.
“Tegijate teine nõue on see, et tehas oleks ka raudteele lähedal. Neid raudteele lähedasi punkte pole rohkem kui kaks ja mõlemad on Tartule ja Emajõele liiga lähedal,” selgitas ta.
Lauristin loetles vastuseisu põhjustena välja, et heitvesi läheb kõik Emajõkke ja Tartu inimesed kardavad, et Emajõe kvaliteet saab tugevasti kahjustatud ja koos sellega ka Peipsi. “Teadlased, kellega fraktsioon on kohtunud, ütlevad, et seda fosforireostust ei ole võimalik vältida ega vähendada. ”
Teine aspekt on Lauristini sõnul see, et Tartu kui ülikooli- ja teaduslinna seisukohalt on Tartu kogu areng suunatud rahvusvahelistumisele.
“Toome siia tipptasemel Euroopast ja mujalt teadlasi ja üliõpilasi. Tahame olla atraktiivne õppimiskoht kõikidele Eesti noortele, kuid otsustavat rolli mängib siin linnakeskkond. Et see oleks puhas ja looduslähedane,” põhjendas ta.
“Tehas paratamatult on seotud väga tugeva haisureostusega. Seda näitavad Soomest hangitud kogemused. Standardid lubavad praktiliselt 50 päeva aastas haisureostust. See ei ole ülikoolilinnale keskkonnana vastuvõetav,” lisas Lauristin.
Väljendi kohta – mitte minu tagahoovi – lausus Lauristin, et tuleb vahet teha, kus tõepoolest on tegemist tagahooviga ehk lokaalse projektiga, mida on võimalik ühest hoovist teise kujutada, ja kus on tegemist sellise ulatusega projektiga, mis hakkab mõjutama kogu Eesti keskkonda.
Artikkel avaldatud 6.03.2018 err.ee