Ukraina riigi ja rahva vaprus kirjutab uut peatükki Euroopa ja maailma ajaloos. See on ajendanud
muutusi mitmete riikide senises välis- ja julgeolekupoliitikas. See on andnud tööd NATOle ja
süvendanud koostööd Euroopa Liidus. Ukrainlaste julgus, jõud ja tahe oma riigi ning rahva eest
otsustavalt seista on saanud demokraatlikele riikidele eeskujuks.

See kõik on paraku tulnud ülikõrge hinnaga – kümned tuhanded inimesed on kaotanud oma elu,
miljonite inimeste elud on lõhutud. Agressiooni saadab Venemaa poliitilise juhtkonna ja sõjaväe
erakordne julmus. Sõja koletuteks tähisteks on saanud tsiviilelanikkonna ründamine, peksmine,
vägistamine, küüditamine ja tapmine. Röövimisest ja varastamisest rääkimata. Veretööd jätkuvad,
iga päev lisandub uusi ohvreid. Venemaa ladvik ja sõjaväe juhtkond kas eitavad või õigustavad
tehtut. See on sõda Ukraina riigi kaotamiseks, rahva tühistamiseks. See on genotsiid.

Ja me võtame siin selle valguses, õigemini tumeda varju saatel, vastu avalduse. Mõni võib öelda, et
järjekordne formaalne deklaratsioon, lihtsalt paber. Ent siiski mitte. Tänane avaldus on
demokraatliku ja parlamentaarse Eesti rahvaesinduse suunis oma valitsusele ja üleskutse teistele
riikidele kuritegude hukkamõistuks ja kohtupidamiseks.

Kuid mitte ainult selleks. Esmajärjekorras tuleb see sõda lõpetada. Ja õige ja õiglane lõpp saab olla
Ukraina võit ehk Vene vägede otsustav ja lõplik väljalöömine Ukraina maa-aladelt, vetest ja õhust.
Tänane avaldus on suunis valitsusele teha veel enam diplomaatilisi ja sõjalisi pingutusi tagamaks
demokraatlike riikide poolt Ukrainale nii palju relva- ja humanitaarabi ning rahvusvahelist toetust, et
Venemaa Föderatsiooni väed saavad Ukrainast välja löödud. Rõhutan, välja löödud. Sest Venemaad
välja rääkida ei õnnestu.

Demokraatlike riikide toetus Ukrainale peab olema selgelt eesmärgistatud. Mitte lihtsalt abi
sõdimiseks, mitte iga riigi üksik juhuslikult juhtuv panus, vaid selge ühine toetus viimse kui ühe Vene
sõduri väljatõrjumiseks. Kui selle jaoks on vaja tanke pataljonide viisi, siis tuleb need anda. Kui selleks
on vaja rohkem kaudtule võimekust, siis tuleb seda teha. Ainuke võimalus agressorriigi sõduril
Ukrainasse jääda, võib olla surnuna. Ainuke võimalus Putinil läbirääkimisteks, saab olla sõjavangide
vahetamine.

Kohtupidamine tuleb. Ukraina rahvas saab õiguse ja õigluse osaks. See ei too kaotatud elusid tagasi
ega muuda tehtud roimasid olematuks. Kuid see kehtestab Venemaale raamid, mis jäid pärast Teist
maailmasõda seadmata ning mida Lääs kahjuks täitumata jäänud heade ootuste lootuses jättis
1990ndatel määramata.

Kurjuse vastu saab vaid jõuga ja kurjuse karistamine peab olema vältimatu. Ukraina ootab selleks
meie ja teiste vabade rahvaste otsustavat tuge – ja seda me vankumatu liitlasena ka anname.