Riigikogu asub täna arutama sotsiaaldemokraatide ettepanekut, mille eesmärgiks on hoida ära omavalitsusi esindavate valijameeste arvu järsk kukkumine valimiskogus, mis koguneb presidenti valima.

„Meie eelnõu taastab senise presidendi valimise korra ning tagab ühtlasi linnade ja valdade esindajatele riigipea valimisel suurema sõnaõiguse. Kui president ei osutu riigikogus valituks, siis kutsutakse suve lõpus kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu.

Sotsiaaldemokraatide lahendus näeb ette, et omavalitsustest tuleb presidenti valima 232 valijameest 107 asemel. Valijameeste ridu kärpis üle kahe korra viimane haldusreform, mis jättis Eesti kaardile 79 omavalitsust. Aga rong ei ole läinud – olukorda on veel võimalik muuta,“ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Enamik Eesti omavalitsusi saab eelnõu järgi valimiskogus juurde 1-2 kohta, mis taastab varasemad proportsioonid. Näiteks suureneks Hiiumaa, Türi ja Võru valijameeste arv kahe võrra. Saaremaa ja Pärnu linna esindajate arv kasvaks kolme ning Tallinna esindajate arv 15 inimese võrra, tõi Läänemets näiteid.

„Nii saab valimiskogu olema laiapõhjalisem ja vähem parlamendiparteide nägu. Sinna pääseks rohkem opositsiooni ja valmisliitude esindajaid, mis on minu hinnangul demokraatlikum presidendi selgitamise viis,“ märkis Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide algatatud presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel. Koos 101 riigikogu saadikuga oleks valimiskogu kokku 333-liikmeline.